Simatron Hoolduse laienemist juhtiva Jaanus Sarve sõnul on Läti, Leedu ja Venemaa metsamajandus meie omast väga palju maha jäänud ning seega on seal moodsatele langetus- ja väljaveomasinatele rohkem turgu. Foto: Peeter Kümmel

Tänu Euroopa Liidu vabale sisepiirile töötab Karksis tegutsev osaühing Simatron Hooldus oma Lätis asuva tütarfirmaga käsikäes nagu kaksikettevõte.

Soome Logseti toodetava metsatehnika müügi ja hooldusega tegeleva firma metsakonsultant Jaanus Sarv ütles, et Eestis on mõne aasta tagune langetus- ja väljaveotraktorite müügi buum vaibunud.

«Suur hurraa on möödas,» nentis ta. «Mõne aasta eest osteti palju, sest tormi murtud mets tuli üles töötada, kuid nüüd on see tehtud ja müük taas stabiilne.»

Lätis läheb paremini

Jõululaupäeval viieaastaseks saava Simatron Hoolduse eesmärk on Jaanus Sarve sõnul müüa aastas kaks-kolm traktorit, mis tähendab firmale 20—25-protsendilist turuosa.

«1. augustil aastast tegutsemist tähistanud Simatron Latvial läheb isegi paremini kui emafirmal, sest lõunanaabritel on metsa tootmine palju algelisem ja konkurents selles vallas väiksem,» rääkis ta.

Valmieras asuv tütarfirma on aastaga vallutanud neljandiku turust ja see osa kasvab Sarve kinnitusel pidevalt. «Eesmärk on jõuda 35 protsendini,» lausus ta.

Nii Eestis kui Lätis on turuliider maailma suurim metsatehnika tootja Timberjack.

Kogu Simatron Latvia müüdav kaup tuleb Sarve jutu järgi Eestist või vähemalt Eesti firmade Läti filiaalidest.

«Euroopa Liitu kuulumine on seetõttu tohutu pluss,» kiitis ta. «Kui varem jäi piiril alati nõutavaid dokumente puudu või üle, sest nende arv sõltus tollitöötaja suvast, siis nüüd on Valmiera vahet sõitmine muutunud sama lihtsaks kui Viljandis käimine.»

Sarv tõdes, et neil on Lätis väga head metallitöötlemise võimalused ja kui siin mõnda detaili töödelda ei suudeta, saadetakse see lihtsalt Lätti.

«Karksi ja Valmiera ettevõtted teevad nii tihedat koostööd, et peame oma tööplaane igal nädalal ühiselt arutama,» lisas ta.

Naabrid kasutavad Družbasid

Lätis on firma kasvanud nii kiiresti, et sel nädalal avatakse seal esinduse laiendus.

Simatron Hooldusel on Logseti esindusõigused ka Leedus ja lähi-Venemaal ning sealgi on firma ennast sisse seadmas.

Leedus on läbirääkimised ühisfirma asutamiseks pooleli, kuid Venemaal on kindel partner olemas ning novembris peaks algama Peterburi esinduse ehitus.

«Turuga Venemaal probleeme pole,» teadis Jaanus Sarv. «Meie partner tegeleb praegu metsaveotehnikale varuosade müümisega ja kliendibaas on seega olemas. Partneri hinnangul võiksime müüa umbes 25 masinat aastas, mis on tohutu kogus, sest Logseti tehas on üldse võimeline tootma 85 traktorit.»

Sarv lisas, et Leedus on metsatraktorite turg samuti üsna tühi. Sealse metsatöötlemisega tuvumas käies oli ta isegi näinud, et nii nagu Venemaal, langetatakse ka mõnel pool Leedus puid vanade Družbadega.

Uus masin lepikute vastu

Et harvesteride ja forvarderite müük eriti ei kasva, näevad Jaanus Sarv ja Simatron Hoolduse juhataja Valdo Laanmets Eesti turul suurt potentsiaali hakkuritel. Hiljuti õnnestus neil esimene maha müüa ja teiselegi on juba Viljandimaalt soovija.

Laanmetsa hinnangul on hakkur lahendus Eestis vohavale võsale ja lepikutele, mille ülestöötamine muidu liiga kalliks läheks.

«Hakkur sõidab ise mööda metsa ning purustab saemeeste järgatud puud otse oma konteinerisse,» kirjeldas Sarv. «Sama teed lähevad oksad, mis muidu jääksid metsa alla vedelema. Kui konteiner täis, sõidab traktor metsast välja ja kallab selle tühjaks veoautokasti, millega see katlamajja viiakse.»

Sarv nentis, et sellise traktori hind ulatub olenevalt varustusest 3,8 miljonist 8 miljoni kroonini, kuid ka lihtsamal viisil hakkpuidu tegemiseks tuleks umbes sama palju investeerida.

«Praegu Eestis kasutusel olevate hakkurite tarvis tuleb puud esmalt metsast välja vedada ja ainuüksi forvarder maksab 3 miljonit krooni,» selgitas ta.

Sarve hinnangul on nende pakutava hakkuri suurim eelis see, et mitu vahepealset tööetappi jääb ära.

«Ka konkurents ei ole selles vallas nii tugev kui väärispuidu osas, sest kõik tahavad tegelda just viimasega. Samas maksab kasvava okaspuu tihumeeter 500 krooni, lepikute tihumeeter aga kõigest 20—30 krooni,» rääkis ta.

Sarve sõnul on Eestis praegu kolm suurt hakkpuidu valmistajat, kuid ruumi peaks olema veel mitmele.

Firmad

Osaühing Simatron Hooldus.

2003. aasta käive 26 miljonit krooni.

2003. aasta kasum 1,4 miljonit krooni.

Töötajaid 8 (koos Simatron Latviaga 19).

Kahe firma 2004. aasta käibeks prognoositakse 60 ja kasumiks 4 miljonit krooni.

Allikas: Simatron Hooldus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.75