| |
|
 |
187 aasta vanune Loodi Püstmäe lehisepuistu võib uhkeldada Eesti kõige kõrgema puuga, mis küünib 46 meetrini.
Foto: Elmo Riig |
|
Eesti kõrgeim puu kasvab Loodis
04.08.2007 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Ehkki pikka aega on Eesti kõrgeimaks puuks peetud üht Tartumaa kuuske, kuulub see tiitel praegu hoopis Loodis kasvavale 46-meetrisele lehisele.
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Tiit Maaten andis teada, et neljapäevase «Sakala» loodusküljel mainitud fakt, nagu jääks Loodi Püstmäe kõrgeim lehis Eesti suurimale, Järvseljal kasvavale 43,8-meetrisele puule alla vaid 80 sentimeetriga, on vananenud. «Nimelt on Loodi lehisepuistus vähemalt üks puu üle 46 meetri,» kinnitas Maaten, kes ise kolme aasta eest rekordlehist mõõtis. «Seega on tegemist Eesti kõrgeima puuga, sest Järvselja kõrgete kuuskede elutee on ühele poole saanud.»Täpne kõrgus on lahtine Tiit Maateni sõnul on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötaja Heino Kaljurand saanud sama lehise kõrguseks isegi 46,7 meetrit. Teadlane täpsustas, et suure kõrguse ja maapinna lainja reljeefi tõttu võib mõõtmistulemustes olla väike viga, kuid see ei ole nii suur, et ähvardaks Loodi lehise riigi kõrgeima puu tiitlist ilma jätta. Maateni nimetatud andmed on ära toodud 2004. aastal ilmunud raamatus «Lehis — metsa- ja pargipuu», kuid enamik teatmeteoseid pärgab esikohaga Järvselja 43,8-meetrist kuuske. «Eesti kõrgeim puu kasvab siiski Viljandimaal, ehkki kahjuks pole tegemist meie loodusliku puuliigiga,» tõdes Maaten. Puu-uurija sõnul on rekordiomaniku tüvele joonistatud number kolm ning kui Viljandi—Karksi-Nuia maantee poolt üle väikese puusilla sallu siseneda, jääb see vasakut kätt. Vald tahab puistut paremini näidata Seda, et Eesti kõrgeim puu kasvab tema juhitavas vallas, ei teadnud eilseni ka Paistu vallavanem Ene Saar. Küll aga ütles ta, et Püstmäe puistu paremaks eksponeerimiseks on juba mõnda aega tööd tehtud. Keskkonnainvesteeringute keskuse toel on vald maantee äärde ehitanud väikese parkla, varsti paigaldatakse sinna käimla ja pink ning korrastatakse 1820. aastal lehisepuistu külvata lasknud August von Bocki hauaplatsi. «Taotlesime keskkonnainvesteeringute keskuselt raha ka puistu teaduslikuks uurimiseks, kuid seda ei antud,» lisas Ene Saar.
|
Vanemad uudised .