Arvuti ja televiisor pakuvad lastele palju ahvatlusi. Last nendega kaasnevate ohtude eest kaitsta on vanemate otsene kohustus. Foto: Elmo Riig

Televiisor, arvuti ja muud tehnoloogilised vidinad pakuvad suurt huvi ka lastele. Paraku võimaldab tehnoloogia neil jõuda teabeni, mis on mõeldud vaid täiskasvanute maailma.

Eestis on viimasel ajal hakatud järjest rohkem esile tooma ohte, mida tehnoloogia endas lastele peidab.

Rate.ee, kus beibekultuurist mõjutatud lapsed endast poolpaljaid pilte eksponeerivad, ning videoportaali YouTube riputatud, telefoniga filmitud koolivägivalla videod sunnivad lapsevanemaid endalt küsima: kas üldse ja kui palju tohiks oma võsukesi arvuti ette lubada? Ka teleris võib ühe nupulevajutusega jõuda saadeteni, mille sisu pole lastele sobilik.

Arvukalt mõjusid

Nagu ütleb lastepsühholoog Merike Kuivits, tekitab teleri ja arvuti kasutamise teema Viljandi lapsevanemate seas väga tugevaid emotsioone.

«Paljud leiavad, et teleri või arvuti kasutamist on võimatu piirata. Samas leidub üha enam neid peresid, kus telerit üldse ei ole,» lausub ta.

Selles, kui tugev mõju on teleril ja arvutil lapse arengule, on spetsialistid eri meelt. Et mõju on olemas, selles pole aga Kuivitsa sõnul kahtlust.

«Arvutimängude mõju selgub tegelikult alles mõne aja pärast, sest nende põlvkond pole veel täiskasvanuks saanud,» räägib Kuivits. «Mida aeg edasi, seda enam leitakse siiski ohumärke. Oma kogemuste põhjal võin väita, et need lapsed, kes palju telerit vaatavad, on rahutud ning neil on raskusi keskendumisega.»

Merike Kuivits märgib, et tänapäeva inforuumi mõju lapse arengule on väga mitmekülgne.

«Et üks sõltuvus teeb järgmise tekkimise lihtsamaks, võib nii arvuti- kui telerisõltuvus viia edaspidi uute sõltuvuste tekkimiseni. USA-s on kindlaks tehtud, et palju arvuti ees istuvatel lastel on osa silmanärve vähem arenenud, sest arvutit kasutades saab koormust vaid osa silmast. Riigis korraldatud küsitlus näitas sedagi, et enamik lapsi loobuks pigem isast kui telerist,» kõneleb Kuivits.

Lisaks ei liigu monitori ja teleriekraani ees istuvad lapsed nii palju, kui on nende arenguks tarvis, samuti vähenevad nende käelised oskused.

Merike Kuivitsa jutu järgi on välja arvutatud, et teleri puudumise korral peab vanem lapsele neli korda rohkem aega pühendama. Ehkki puldi või arvutihiire kätteandmine on tööpäevast väsinud emale-isale lihtsaim lahendus, on lapse arengu seisukohalt hädavajalik, et nii teleri kui arvuti kasutamises oleksid selged reeglid.

«Räägitakse lapse valikuvabadusest. Tegelikult ei ole laps võimeline valikuid tegema ning vanema ülesanne on teda selles juhendada,» on psühholoog veendunud.

Lasteportaalis range kontroll

Eesti suurim lasteportaal asub aadressil www.lastekas.ee. Seda haldava osaühingu Lasteveeb omanik Jaanika Leoste leiab samuti, et vanemad on kohustatud oma järeltulijate netikasutust jälgima ja piirama.

«Internet ei erine mitte millegi poolest televisioonist: nii nagu telekapulti klõpsides võib laps sattuda ebasoovitava materjali peale, nii see on ka interneti puhul. Hoolitseda selle eest, et ta ei satuks sinna, kuhu pole tarvis, on lapsevanema ülesanne,» räägib ta.

Lastekas järgib Leoste selgituse kohaselt põhimõtet, et kõik portaalis sisalduv peab olema lõbus, arendav ja vägivallavaba. Seda jälgitakse ka reklaamiklientide puhul: kui mõnel bänneril klikkides jõuab laps talle sobimatu materjalini, siis sellist reklaami vastu ei võeta.

Ka lastekas.ee sisaldab pildialbumit nagu rate.ee, Leoste sõnul modereeritakse seda aga rangelt ning sobimatuid pilte sinna ei jõua. «Meil on palgaline moderaator ja kõik pildid vaadatakse üle. Bikiinides tüdruk rannas on näiteks sobiv, aga bikiinides tüdruk diivanil ei ole. Sobimatu pildi puhul saadame vastuseks teate, kus seletame keeldumise põhjused lahti.»

Siiski tuleb äraütlemisi Leoste jutu järgi ette suhteliselt harva.

Parem metsas kui arvuti ees

Eri IP-aadressidelt kuus umbes sada tuhat külastust saava lasteka suurim hitt on Jussi multifilmid. Juuli teisel poolel tuleb portaali iganädalane lastele ja nende vanematele mõeldud esmaabi videoanimasari «Mare päästab».

«See sari on mõeldud lastele alates seitsmendast eluaastast ja nende vanematele. Esimesed 20 osa on filmitud koostöös tunnustatud kiirabiarsti Mare Liigeriga. Ühe episoodi pikkus on kolm kuni viis minutit ja neis tutvustatakse kõikvõimalikke esmaabivõtteid, alustades sellest, mida teha herilase hammustuse korral, ja lõpetades uppunu elustamisega,» kirjeldab Jaanika Leoste portaali õpetlikku poolt.

Ehkki iga portaali omaniku ärihuvi on loomulikult võimalikult suur külastatavus, ütleb ka Leoste, et vanemad peaksid lapse arvuti ette lubamise asemel temaga rohkem tegelema. Kolme lapse emana on ta oma koduski arvuti kasutamist kellaajaliselt piiranud.

«See, et ajad muutuvad, on paratamatus. Häda ei ole selles, et tehnoloogia areneb, vaid selles, et vanematel on liiga palju tööd ja vähe aega koos lastega midagi ette võtta,» arvab Leoste. «Kui on vihmane ilm, võib ju lasteka portaalist vaadata, kuidas Juss metsmaasikaid korjab, aga kui vihma ei saja, tuleks kindlasti ise metsa marjule minna,» soovitab ta.

ARVAMUS

Merike Kuivits,

lastepsühholoog

Inglastel on vanasõna «Üht last kasvatab terve küla». See kehtib ka tänapäeval. Et näiteks rate.ee-s tekkida võivaid probleeme vältida, ei pea selget suhtumist kujundama mitte ainult lapsevanem, vaid kogu ühiskond.