| |
|
 |
See Viljandi Valuoja viaduktil olev liiklusmärk tähistab jalgrattateed ja jalakäija selle kehtivusalas kõndida ei tohi. Väga võimalik, et nädala pärast asendatakse see teise märgiga. Foto: Gert Kiiler |
 |
Rattatee märk ajab segadusse
(18)
04.06.2004 00:01
Gert Kiiler, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Möödunud nädalal paigaldati linnavalitsuse tellimusel
Viljandi Valuoja viadukti Paala järve poolse kõnnitee mõlemasse otsa
liiklusmärk, mis muudab selle rattateeks.
Kehtiva liikluseeskirja kohaselt jalakäijad seda teed
enam kasutada ei tohi. Ratturitele tähendab see märk aga, et nemad ei tohi enam
viaduktil liigelda sõiduteel, vaid peavad kasutama üksnes tähistatud rattateed.
Märgist hoolimata toimib liiklus Valuoja viaduktil endist viisi: jalgratturid
sõidavad nii ratta-, kõnni- kui sõiduteel ning jalakäijad kasutavad liikumiseks
nii ratta- kui kõnniteed.
Märki tuleks muuta
Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar
Alvar Pähkel tunnistas, et jalgrattaga sõites ei pannud temagi uut liiklusmärki
tähele ning eelmisel nädalavahetusel ületas ta viadukti sõiduteed mööda.
«Kuulsin sellest märgist alles teie käest,» sõnas ta.
Pähkel arvas, et enamik inimesi pole seda märki lihtsalt märganud või ei
teagi, mida see tähendab. «Ja kui nad ka saavad selle märgi tähendusest aru, on
väga kahtlane, et jalakäijad hakkavad oma harjunud trajektoori muutma ning
viadukti ületamiseks teisele poole teed minema.»
Nagu mitu ratturit, kelle käest «Sakala» arvamust küsis, leidis ka Pähkel, et
õigem oleks olnud kõnealusele teele paigaldada liiklusmärk, mis annaks
rattureile ja jalakäijaile seal võrdsed õigused. «Tegelikult on nad ju seniajani
seal kenasti liikuma mahtunud. Niisugune märk annaks ainult jalgratturitele
selleks loa. See aga, et ratturid suhteliselt tiheda liiklusega viadukti
sõiduteelt eemal hoitakse, on küll õige mõte.»
Linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri sõnul on vähemalt osa liiklejaid
uusi liiklusmärke tähele pannud, sest linnavalitsus on saanud sellekohast
kriitikat.
«Praegune lahendus pole tõesti kõige parem,» tunnistas Vihuri. «Tuleval
kolmapäeval arutame asja liikluskomisjonis. Enne komisjoni otsust ei taha me
midagi muutma hakata, kuid eeldatavasti asendatakse praegune rattateed tähistav
märk sellega, mis lubab teed kasutada nii jalakäijal kui ratturil,» rääkis ta.
Ratta- ja kõnniteed tähistavad liiklusmärgid on nüüdseks üles pandud ka
Valuoja orgu läbivatele teedele.
Arvestagem üksteisega!
Kui mõni aeg tagasi võis uudistest lugeda, kuidas Tallinnas on üha
suuremaks probleemiks muutumas jalgratturite ja jalakäijate kokkupõrked, siis
Viljandis pole selliseid õnnetusi Alvar Pähkli teada veel juhtunud. Samas ei
pruugi need kuigi kaugel olla, sest suur osa jalakäijaid ei arvesta ühises
kasutuses olevatel teedel sugugi ratturitega, samuti jätab soovida osade
ratturite sõidukultuur.
«Kui teelõigul, kus ratturitel ja jalakäijatel on võrdsed õigused, toimub
kokkupõrge, lasub vastutus üldiselt ratturil, sest tema liigub suurema kiirusega
ja kujutab endast tõsisemat ohtu kui jalakäija,» selgitas Alvar Pähkel, lisades,
et loomulikult sõltub kõik alati konkreetsest olukorrast.
Rattakell peab olema
Pähkel oli nõus, et mõnikord on ratturitel võrdsete õigustega teel päris
raske jalakäijate vahel laveerida. Ta tõi näiteks Riia maantee jalgratta- ja
kõnnitee, kus lisaks rohketele jalakäijatele takistab sujuvat rattaga liikumist
pidev sõiduteede ületamise vajadus.
«Et sõidutee on Riia maanteel võrdlemisi lai, ei hakka politsei juuksekarva
lõhki ajama, kui sportimismõtetega pikemale sõidule minevad ratturid kasutavad
liiklemiseks sõiduteeserva. N.-ö. hobisõitjad peaksid aga ikkagi ratta- ja
kõnniteele jääma,» kõneles Pähkel.
Ratta- ja kõnniteeks muudeti eelmisel sügisel ka üks Leola tänava
renoveeritud lõigu endine kõnnitee. Ehkki sealne liiklus pole nii tihe kui Riia
maanteel, on sealgi jalakäijad aeg-ajalt väga üllatunud ja pahased, kui rattur
üritab nendega samale teele mahtuda. Taas võib põhjuseks olla, et ei tunta
liiklusmärke või siis ei panda neid lihtsalt tähele.
Alvar Pähkel nentis, et küllap ajapikku tekib inimestel harjumus üksteisega
arvestada. Mingil määral lahendaks probleemi tema arvates ka see, kui linnas
liiklemiseks kasutatavatel ratastel oleks signaalkell, millega sõitja saaks
endast märku anda.
«Kuigi signaalkell on ka liikluseeskirjaga nõutud, pole seda enamikul
ratastel - linnaliikluses kasutatakse maastikurattaid, millel seda
standardvarustuses pole,» tõdes Pähkel.
Tema sõnul on hakanud politsei pöörama rohkem tähelepanu jalgratturite
liikluskultuurile ja hakanud neid ka korrale kutsuma. Eelkõige puudutab see
ratturite liiklemist kõnniteedel.
|