Nn. tavaline köha kestab vähem kui kolm nädalat ja on põhjustatud peamiselt külmetusest.

Tõsisem on olukord siis, kui köha pole möödunud ka kaheksa nädala jooksul.

Sellisel puhul võib seda pidada krooniliseks ja põhjustajaks on juba tõsisem haigus.

Üllatuslikult on köha sagedane põhjus haigus, mida seostatakse kõrvetiste, röhitiste ja puhitustega. Tegemist on reflukshaigusega, mille puhul magu ja söögitoru eraldav sulgurlihas ei tööta korralikult.

Selle lihase ülesanne on lasta söödud toit makku, kuid takistada toiduga segatud maohappe tagasivoolu söögitorru.

Toidu lagundamiseks on see hape väga vajalik, kuid söögitorru sattudes kahjustab see õrna limaskesta.

Tekib valu, mida nimetatakse kõrvetisteks. Maohape võib tõusta lausa kurku ning tekitada kahjustusi ja põletikku sealgi.

See ongi tihtipeale salapärase kroonilise köha põhjus. Sellise ärrituse tagajärg võib olla ka kähe hääl ja valus kurk.

Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et pooltel kuni kolmveerandil patsientidest, kel on reflukshaigusest tingitud köha, puuduvad muud selle haigusega kaasnevad sümptomid. Seega võib sage köhatamine olla ainus reflukshaiguse sümptom.

Teised kroonilise köha põhjustajad on astma ja nina-neelu-nohu sündroom.

Reflukshaigus ei möödu iseenesest ja seetõttu ei kao ka sellest tingitud köha.

Haigus on krooniline ja tõsine ning vajab tingimata ravi. Selleks leidub tõhusaid rohte.

Ravimata jäänud reflukshaigus põhjustab pidevat ärritust söögitorus, kurgus või isegi kopsudes ning võib viia söögitoru põletiku või armistumiseni, astma ägenemiseni ja isegi vähi tekkeni.

Reflukshaiguse raviks tuleb pöörduda arsti poole ning rääkida talle oma vaevustest ja kahtlustest. Haigust saab diagnoosida gastroskoopia abil.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33