Abiminister Külvar Mand ütleb, et ministeerium on huvitatud elujõulisest aktiivravihaiglast Viljandimaal. Foto: Tiina Sarv

Raha saamiseks nõutud arengukava teine etapp on kinnitatud vaid kolmel haiglal: Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnul. Pärnu haiglat juba ehitatakse.

Ühelt poolt surub aeg peale: me peame nimetama need raviasutused, kus tuleb hakata töid tegema esmajärjekorras. Selle nimekirja peab kinnitama valitsus.

Kui valitsus on andnud nõusoleku, tuleb nimekiri ministeeriumi tagasi. Siis jagame selle raha kahe või kolme, võib-olla ka nelja või viie haigla vahel ära.

Arengukava teine etapp peab olema kinnitatud juuni lõpuks, nii et pisut aega veel on.

Millisena näete Viljandi Haigla tulevikku?

Viljandi on üldhaigla ja praeguse töömahu juures ei näe ma tema püsimajäämises mingit probleemi. Ka ministeerium on huvitatud sellest, et Viljandis oleks hea üldhaigla.

Pigem teeb mulle veidi muret vanglate haigla üldhaigla külge liitmise plaan. Ajakirjanduses on räägitud isegi galeriide ehitamisest. See võib tavakodanikus hirmu põhjustada.

Oluline on, et vanglahaigla väga tihe sidumine üldhaiglaga ei tõrjuks haiglast eemale korralikku, tervisega hädas olevat inimest. Ei tohi juhtuda, et hakatakse pelgama näiteks infektsioonhaigusi põdevat kontingenti, kes tuleb vanglatest sinna uuringutele.

Vanglahaigla peab olema ikka eraldi ja ainult äärmiselt tõsiste juhtumite puhul on mõeldav, et patsiente tuuakse sealt tsiviilhaiglasse.

Me peame suutma hoida mõistliku joone vahel. Ma ei eelda, et vanglahaiglasse pannakse püsti eraldi kompuuter, aga tavauuringud, nagu kopsuhaigete massröntgenuuring, tuleb teha seal.

Tavakodanikul peab olema haiglasse minnes turvatunne, et teenuse osutamine teda ei kahjusta. Muidu läheb ta mujale. Kui Viljandis kukub ära pool patsientuurist, tuleb Viljandi Haigla kinni panna. See on kogu piirkonna risk.

Kuidas te suhtute plaani ühendada hooldushaiglad üldhaiglaga?

Hooldushaigla peab olema võimalikult elanikele lähedal. 25-50 kohaga hooldushaiglad majandavad ennast ise ära. Alles siis, kui patsientide arv jääb alla 20, läheb haigla pidamine liiga kulukaks.

Uus hoolduskontseptsioon näeb ette, et kolmandiku kulusid kannab inimene ise, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku Haigekassa. Seesoleku aeg ei pea enam piirduma 60 päevaga.

Kui maakondlikus arengukavas on märgitud, et need ja need hooldushaiglad jäävad alles, siis peavad need jääma. See on ka maavanema vastutada, et hooldussüsteem toimiks.

Haiglad

Viljandi Haigla, maakonna ainuke aktiivravihaigla — 434 voodikohta ja 78 arsti.

Abja Haigla — 22 patsienti ja üks arst.

Suure-Jaani Ravikeskus — litsents 30 ravikohale, keskuses 52 hoolealust ja üks arst.

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3