Konjunktuuriinstituudi direktorile Marje Josingule endale läheb enim korda bensiini hinna pidev tõusmine. Foto: Toomas Huik («Postimees»)

Viimase tosina aasta kõige järsem hinnatõus raputas Eesti elanikke 1993. aastal, mil teenused ja kaubad kallinesid keskmiselt 90 protsenti. Kõige valutumalt möödus 2003. aasta, kui hinnad kerkisid vaid 1,3 protsenti.

Marje Josing, kuivõrd tuleb hinnatõusu karta alanud aastal?

Prognoosime aasta tarbijahinnaindeksiks 3—3,5 protsenti ehk umbes sama palju, kui oli mullu. Eelmisel aastal oli see esialgsete andmete põhjal 3,1 protsenti. See on üsna normaalne näitaja.

Kahjuks on ajakirjandusel üldiselt komme võimendada halvemat poolt. Kui näiteks millegagi on rahul 70 protsenti ja ei ole rahul 30 protsenti inimesi, siis toob ajakirjandus esiplaanile just vähemuses kannatajad.

Räägime siis sellest, mis puudutab kõiki. Kõige valusamalt hammustab tarbijaid ilmselt elektri hinna tõus.

Jah. Elekter kallineb 1. aprillist keskmiselt 15 protsenti. Eesti Energia koostatud hinnatabelid on nii segased, et isegi kõrgharidusega inimene ei suuda neis orienteeruda. Samal ajal saab elektrist ilmselt teiste hinnatõusude mõjutaja.

Mis veel kallimaks läheb?

Kindlasti ravimid, nende hind hakkas kerkima 1. jaanuarist. Nagu elektri puhulgi, on äärmiselt keeruline midagi täpselt öelda, sest piirhinnad ja kõik nendega seonduv on tarbijale väga segane. Seni on tarbijate kulud ravimitele küll aina tõusnud.

Küüniline on haigetele kogu aeg korrutada, et peaks tarvitama odavaimat ravimit — ravim ei ole komm, mida võib iga päev vahetada. Kroonilise haige optimaalse väljakujunenud ravimiskeemi muutmine võib tervist oluliselt halvendada.

Kütuse puhul sõltume eelkõige maailmaturul toimuvast. Sealse hinnatõusuga lähevad Eesti hinnad suhteliselt kiiresti kaasa, maailmaturu hinnalanguse järel tuleb meie tarbijal aga tükk aega oodata, enne kui mõni siinne kütusemüüja hinda langetab ja ülejäänud müüjad temaga riburada pidi kaasa lähevad.

Diislikütuse hind võib tõusta aasta algul karmistunud kvaliteedinormide tõttu. Kui palju täpselt, see oleneb suuresti kütusefirmade konkurentsivõitlusest.

Nii et sõit ühissõidukites läheb aina kallimaks.

Ilmselt küll, aga siin oleneb palju firmadest ja nende lepetest omavalitsustega. Pealegi tuleb bussijuhtidele paremat palka maksta, muidu on nad kõik varsti Soomes tööl.

Kui palju kallinevad prügivedu ja kommunaalkulud?

Siin sõltub samuti palju teenust pakkuvast firmast ja tema kokkuleppest omavalitsusega. Mõnel pool võib tõus suur olla, teisal ei pruugi seda üldse tulla. Ainuke kommunaalteenuse hind, mis mõjutab ühtlaselt kogu Eestit, on elektril.

Kuidas on lood alkoholi ja tubakaga?

Kange alkoholi ja õlle aktsiisimaks suurenes 1. jaanuarist viis protsenti. Viinal moodustab aktsiis ligikaudu poole hinnast. Teiste kaupadega võrreldes on viina osatähtsus inimese ostukorvis siiski väike. Ja parim võimalus kokku hoida ning tervist parandada on üldse viina ja õlut vähem osta.

Tubakatooted kallinevad 1. juulist samuti aktsiisimaksu tõusu tõttu. Kui läinud aastal oli sigarettide aktsiis 49 protsenti jaehinnast, siis käesolevaks aastaks on planeeritud 51 protsenti jaehinnast. Ka suitsetamisest loobumine on peredele oluline võimalus kulusid kokku hoida.

Suitsetajad võiksid teha lihtsa arvestuse. Paki päevas suitsetavad kodanikud kulutavad sellele ligikaudu 600 krooni kuus ja 7200 krooni aastas. Selle raha eest saaks endale lubada mõnusa puhkusenädala soojal rannal või mägedes suusatades. Ja riik säästaks kopsuvähi ravikulude arvelt.

Võtame aga inimesele iga päev olulised kaubad, näiteks leiva, liha ja piima.

Nende hinna tõstmise põhjused on elektrikulu suurenemine ja kauba laialiveo puhul kütuse hinna tõus. Omahinnas ei moodusta need kulud siiski suurt osa. Läinud sügisel teatas üks piimakombinaat, et tõstab 1. novembrist joogipiima hinda ühe krooni. Pärast aga selgus, et kaupluses kallines piim vaid 10 senti — konkurents kaupluste vahel on väga tihe ja tootja ei saa siin monopoolselt turgu dikteerida.

Läti, Leedu, Ungari ja Poolaga võrreldes on Eestis toidukaupade hinnad suhteliselt kõrgel tasemel ning väga palju tõusuruumi enam pole.

Kuivõrd suur on oht, et kallimaks läheb arsti juures käimine?

Praegu tundub, et selles vallas midagi erilist ei juhtu. Iseasi on eriarsti vastuvõtuga, seal võivad teenused kallineda.

Kuidas on lood teenuste hindadega üldiselt?

Kui paljude kaupade hinnad on Eestis muu Euroopaga samal tasemel, siis teenuste puhul on hinnatõusuks ruumi küllaga. Võtame kas või juuksuri ja igasugused remonditeenused.

Mujal Euroopas on teenused üldiselt kallid. See on ka üks põhjus, miks välismaalased nii aktiivselt meie sanatooriume kasutavad.

Miks peaks teenuste hinnad nüüd äkki tõusma?

Ei, järsult need kindlasti ei tõuse, aga pikemas perspektiivis on selles suhtes arenguruumi.

Oma osa lisab hinnatõusudele uus pakendiseadus, mille järgi lähevad pakendis, eeskätt pudelites ja purkides joogid kallimaks.

Jah, teatud summa lisandub klaasist, plekist ja plastikust pudelitele ja purkidele. Aga pärast, kui viid tühjad pudelid-purgid poodi, saad raha tagasi. Tegu on pandirahaga.

Kui tarbija kavatseb tühja pudeli lihtsalt põõsa alla visata, siis läheb see kaup talle kallimaks küll. Pakendi kallinemise põhiline eesmärk ongi hoolimatuse vähendamine ja taastöödeldava materjali ringluses hoidmine.

Kui suur see pandiraha tuleb, ei ole veel teada — võib-olla lisandub pudeli kohta 50 senti, võib-olla 1 kroon 50 senti. Summa peab olema selline, et tekitaks inimeses huvi pakend tagastada.

Pakendiseadus hakkab kehtima 1. maist. Siiski ei lisandu see panditasu igale purgile ja pudelile, hinnalisast teavitab hologrammkleeps.

Milliseid oodatavaid hinnatõuse veel nimetada?

Kõige õigem on alanud aastat iseloomustada algul mainitud tarbijahinnaindeksiga, mille suuruseks oleme tänavu prognoosinud 3—3,5 protsenti.

Suurema osa töötajate palk tõuseb samuti, usutavasti rohkem kui hinnad. Seega ei tohiks suur osa elanikest rahaliselt sel aastal jääda halvemasse seisu kui nad olid lõppenud aastal. Loomulikult ei tõuse aga palk kõigil ühtmoodi ja mõne inimese rahakotis on üldine hinnatõus valusasti tuntav.

On inimesi, kes jäävad töötuks, kes jäävad pensionile, kes jäävad haigeks — nende materiaalne olukord kindlasti halveneb. Väga napilt toime tulevaid inimesi on Eestis lubamatult palju.

Väidetavalt lähevad 15 protsenti kallimaks jalgrattad, mis tuuakse Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu.

Jalgrataste hind oleneb lisanduvast tollimaksust, dollari kursist, veokuludest ja eelkõige konkurentsist Eesti müüjate vahel.

Seega on väga tänamatu prognoosida, mis nende hindadega täpselt juhtub.

Mis sel aastal kindlasti odavneb?

Võib uskuda, et sidehinnad. Oma tõuke selleks annab mobiiltelefoninumbrite liikuvus.

Langusruumi on mõnede toidukaupade osas. Nii maksavad hallitusjuustud Euroopa ühes kallimas linnas Brüsselis kaks-kolm korda vähem kui Eestis.

Suhteliselt kallid on praegu köögiviljad. Kui tänavune suvi tuleks eelmisest normaalsem, oleks porgandi, kartuli ja õunte hind odavam.

Praegusega võrreldes on odavnemisruumi pudeliveel, jahul ja suhkrul. Sama saab öelda jalatsite, rõivaste ja paljude elektrikaupade kohta.

Lõpuks veel hinnatõusust isiklikus plaanis. Mis teile kõige enam tunda hakkab andma?

Mina vaatan väga teraselt bensiini hinda, sest sõidan palju autoga.

Viljandimaa hinnatõusud

Viljandimaal läks uuel aastal kallimaks bussisõit, Viljandis kallineb ilmselt enne kevadet prügivedu.

· BUSSISÕIT. Võttes arvesse bussifirmade taotlusi, ühistranspordikomisjoni ettepanekuid ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vanematekogu kooskõlastust, tõstis maavalitsus maakonnas sõidukilomeetri hinda kaheksa sendi võrra. Endise 55 sendi asemel maksab see nüüd 63 senti. Pressiesindaja Margus Haava kinnitusel pole maavalitsus teisi hinnatõuse planeerinud.

Viljandi linnaliinidel jäävad üksikpiletite hinnad samaks.

· PRÜGIVEDU. Lähema paari kuu jooksul tõuseb ilmselt prügiveo hind. Aktsiaseltsi Cleanaway Viljandi juhataja Jaan Viljas ütles, et kallinemine on tingitud riigimaksude tõusust.
Tema sõnul hakkavad uued hinnad kehtima pärast kinnitamist linnavolikogus, ilmselt veebruaris. Seda, kui suurt hinnatõusu oodata on, Viljas enne volikogu istungit avaldada ei soovinud.

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2