Viljandi Haigla finantsjuhile Harri Lepale teeb kõige rohkem muret kiirabi rahastamine. Foto: Elmo Riig

Sotsiaalministeeriumi, haiglate liidu ja arstide esindajad leppisid palgaläbirääkimistel kokku, et arsti miinimumtunnitasu tõuseb järgmisel aastal 66 kroonini tunnis.

Novembri keskpaigas tuli haigekassalt pressiteade, et on leitud võimalus arstide miinimumtunnitasu tõsta 86 kroonini. See oleks aga eeldanud teenuste mahu vähendamist ja arstiabi oleks veelgi raskemini kättesaadavaks muutunud.

Nüüd kipub selguma kurb tõde, et isegi 66-kroonise tunnitasu maksmisega võib tekkida raskusi, sest raha on napilt. Häält tõstsid perearstid, kes hakkasid endale samuti tunnis 66-kroonist miinimumpalka nõudma.

Eile peetigi sel teemal sotsiaalministeeriumis nõu.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Madis Tiik ütles olukorda kommenteerides, et palgaosa suuruse kohta kulumudelis jõuti kokkuleppele.

Siiski jäi Tiigi sõnul palju vaidlusaluseid küsimusi, mille arutamist jätkatakse uuel aastal. Üks neist on perearstide tööpäeva pikkus. Teiseks tahetakse edaspidi rohkem arvesse võtta arstide sisulist tööd.

Kolmapäevases ETV saates «Foorum» kõlanud arvamusavaldusele, et aineliselt halvemini elab see perearst, kes oma patsientide eest hoolitseb ja kõik vajalikud uuringud teeb, Tiik vastu ei vaielnud.

Mure kiirabi pärast

Viljandi Haigla finantsjuht Harri Lepp ütles, et kuna konkreetsed läbirääkimised haigekassa Tartu osakonnaga algavad alles kümne päeva pärast, ei saa ta täpsetest arvudest rääkida, aga 66-kroonise miinimumtunnitasu maksmine arstidele peaks tema meelest siiski võimalik olema. Nagu ette nähtud, tõusevad ka õdede ja hooldajate palgad.

Kõige suuremat muret teeb finantsjuhile riigi rahastatavate kiirabitöötajate palgatõus.

«Praeguse seisuga on kavas anda 90 kiirabibrigaadile lisaraha 10 miljonit krooni, mis teeb ühe brigaadi kohta 111 111 krooni aastas,» rääkis Lepp. «See võimaldab tõsta tunnitasu keskmiselt paar krooni, kusjuures ei ole arvestatud kütuse ja elektri kallinemist.»

Tuliseks kippuva arutelu käigus on pakutud muidki võimalusi: et igaüks maksaks oma ravi eest ise või et juhul, kui perearstidel jääb haigekassaga leping sõlmimata, maksab patsient ja saab hiljem selle raha tagasi.

Viljandimaa arstid peavad sellist võimalust absurdseks.

«Minu piirkonnas on kõige rohkem kümme inimest, kes algul ise maksta suudaksid,» ütles Kõpu perearst Helgi Rattas.

Perearst Agnes Leesmäega kõneldes meenub üks aastaid tagasi nähtud «Pealtnägija» saade, milles oma kallile BMW-le asjatult abi otsinud õnnetu autoomanik sai sõiduriista lõpuks korda Tartus, kus kolm kirurgi oli perede ülalpidamiseks asutanud autoremonditöökoja. Meestel oli mõistust nii palju, et nad said ka kõige keerukamate vigadega hakkama.

Kutsevahetuse asemel välismaale

Agnes Leesmäe rääkis täienduskursustel kohatud kolleegist, kes praegu töötab kinnisvaramaaklerina.

Viimasel ajal eelistavad arstid ametivahetusele heapalgalisi kohti teistes Euroopa riikides. Praegu vormistab Eestis 250 arsti dokumente välismaale tööle minekuks. Varsti võib tõesti tekkida olukord, et ka raha eest ei ole võimalik arstiabi saada.

«Ma ei kujuta ette, kuidas noor arst, kel ei ole midagi peale tühja tööruumi, saab praksist alustada,» lisas Leesmäe. «Ta peab ju elama, korteri sisustama ja lapsi koolitama. Mina võin endale seda lubada, et töötan sisuliselt palgata, sest olen elu jooksul endale kõik hädavajaliku juba muretsenud.»

Arvamus

Agnes Leesmäe,
prearst

See summa, mis perearsti käsutuses on, võib näida suur, aga kulutused on veel suuremad. Ja ärme unustame sedagi, et palgaks jäävast summast tuleb 54 protsenti riigile maksudena tagasi maksta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0