| |
|
 |
Penuja küla inimesed leiavad, et külaalune mets pole sugugi vana ja omanik oleks võinud selle maharaiumise asemel parkmetsaks kujundada. Kristina Toome (esiplaanil) lubas kas või kätega puudest kinni hoida, et saemehed neid lõikama ei pääseks.
Foto: Elmo Riig |
|
Penuja küla inimesed pettusid kirikus metsaraie pärast
(138)
03.12.2004 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Abja valla Penuja küla elanikud on solvunud õigeusu kiriku preestri Johannes Keskküla peale, kes on nende väitel murdnud lubadust kiriku maal kasvavat metsa mitte puutuda.
Praegu käib raie 0,4 hektari suurusel alal ja külavanem Reet Paju andmetel võetakse maha veel pool hektarit. «See ei ole küll meie mets, aga see on kogu aeg küla juurde kuulunud,» ütles küla elanik Ene Mikaadu. «Just advendiaja saabudes hakata puid lõikama. Nii me põletame akendel küünlaid ja jõulumuusikaks on saagide mürin.» Penujalane Aivo Joamets leidis, et külal võetaks metsa maha võttes nagu särk seljast. Külavanem Reet Paju rääkis, et kui kahe aasta eest vallamajas Penuja arengukava arutati, oli kohal ka Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku esindaja Johannes Keskküla. «Üks naine tõusis püsti ja küsis temalt, mis sellest metsast saab» jutustas Paju. «Keskküla vastas, et mets jääb alles. Hiljem, kui ta Penujasse tuli, küsisin ka mina sedasama ja sain vastuseks: «Luban, et seda metsa me ei puutu!»» Lubati teha harvendusraiet Umbes kuu aja eest oli külavanem metsas liikumas näinud üht meest, kes tutvustas end varahaldusfirma Arco Vara spetsialistina ja lubas, et metsas tehakse hooldusraiet. «Arvasin, et see oleks isegi tore, kui mets puhtaks saab,» jätkas Reet Paju. «Siis hakkasid mehed metsas tööle ja ühel päeval avastasin, et nad teevad lageraiet.» Külavanem oli võtnud ühendust Johannes Keskkülaga ja too oli rääkinud, et talle tulnud info järgi on tegemist ülekasvanud metsaga. «Külal oleks varem olnud võimalik taotleda vallavalitsuselt Penuja ümbruse miljööväärtuslikuks alaks kuulutamist, kuid me jäime uskuma kiriku ja varahaldusfirma lubadusi,» lisas Paju. Tema andmetel tehti kõnealuses metsas lageraiet viimati 1952. aastal ja seega ei saa puud seal praegu kuidagi üleküpsenud olla. Kirik võtab raiet majandustegevusena Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku kirikuvalitsuse aseesimees Ardalion Keskküla arvas, et penujalased oleksid võinud oma murega otse kirikuvalitsuse poole pöörduda. «Majandusküsimuste tarvis oleme teinud haldusfirma, kelle ülesanne on ka raieloa oksjoni korraldamine,» selgitas ta. «Kui mets on raieküpseks saanud, siis tuleb see maha võtta. Raie aluseks on metsakorralduskava ja see tükk ei erine teistest mitte millegi poolest.» Johannes Keskküla lubadust kommenteerides ütles Ardalion Keskküla: «Tema poolest seal raiet ei tehtakski!» Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo juhataja Vello Vadi sõnul on kõnealusel maal lageraie tegemiseks seaduslik õigus. Ka Abja valla erametsanõunik Marvi Reimann ütles, et kiriku volitatud esindaja esitas talle kõik nõutavad paberid ja need olid korras. Küla elanik Raja Roon rääkis, et see mets on lähikonnas ainuke, kust veel marju ja seeni saab. Lisaks olevat külavanem sinna lastele loodusrajad teinud. Naised lubasid, et kui raie küla alla kasemetsani jõuab, siis võtavad nad kas või kätega puudest kinni, aga maha saagida nad neid ei luba. Õigeusu kiriku varahalduse osakonna juhataja Margus Lepvalts lubas, et raielangile istutatakse peagi uus mets.
|
Tee koduleheks
