Jakobsoni koolis meditsiiniabi õena ja ujula juhatajana töötav Reet Jüris annab nõu VI-b klassi õpilasele Karolin Laosele, kel valutab põlv. Foto: Elmo Riig

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel plaanib riik luua koolitervisesüsteemi, mis ühe muudatusena jätab koolidesse meditsiiniabi andma ainult õed.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Anneli Taal, miks selline plaan?

Idee on olnud õhus juba pikemat aega ja seda mitmel põhjusel. Vajadus ajakohastada ja tõhustada koolitervisesüsteemi on tekkinud sellepärast, et koolilapsed tarvitavad tervist ohustavaid uimasteid, astuvad varakult seksuaalsuhetesse ning haigestuvad sageli.

Kooli kaudu on kõige lihtsam jõuda eri vanuses noorteni, kes on terviseedenduse ja haiguste ennetamise oluline sihtrühm. Lapsed on selleks just õiges eas.

Kuivõrd erinevad kooliarsti ja -õe ülesanded?

Ega väga erinegi. Arste koolitatakse peamiselt aitama haigeid inimesi, koolitervishoid on mõeldud aga eeskätt tervetele lastele: nende kaitsmiseks ja haiguste ennetamiseks.

Traumade puhul saab enne kiirabi anda koolis ainult esmaabi, millega tuleb toime kooliõde. Kui laps jääb tõsiselt haigeks, saadetakse ta ikkagi perearsti juurde.

Koolimeditsiin kuulubki just nimelt õe, mitte arsti valdkonda. Kui õde läbib erikoolituse, on tal veel suuremad volitused koolimeditsiinis tegutsemiseks, näiteks tohib ta vaktsineerida. Juba praegu töötavad mõnes koolis erikoolitusega meditsiiniõed.

Koolis on oluline, et seal töötav meedik oleks lastele ajaliselt rohkem kättesaadav — seda uue kontseptsiooniga ka taotletakse.

Praegu töötavad kooliarstid on sageli juba eakad inimesed. Tulevikus on kooliarsti ilmselt veelgi keerulisem leida ja koolitervishoiuteenuse üleviimine õendusabiks on tõenäoliselt vältimatu samm. Olgu siinkohal lisatud, et hambaarste kõnealune plaan ei puuduta.

Kas arsti asendamine õega on uue plaani peamine eesmärk?

Ei, seda mitte. Riigi soov on luua koolitervisesüsteem, mille eesmärgid on õpilaste tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ning vajaliku esmaabi osutamine.

Oluline on ka viis, kuidas need eesmärgid saavutatakse. Kontseptsioonis soovitatakse kõigil koolidel lähtuda tervist edendavate koolide põhimõtetest. Need on praeguseks omaks võetud ainult 60 koolis ehk kümnes protsendis kõigist koolidest. Tahame aga, et kõigis Eesti koolides väärtustataks tervist nii, nagu seda tehakse praegu tervist edendavates koolides.

Saate ehk tuua mõne näite, kuidas eeskujulikes koolides tervist väärtustatakse.

2002. aastal korraldatud uuringus võrreldi tervist edendavaid ja teisi koole. Selgus näiteks, et tervist edendavates koolides oli määratud tervist edendava tegevuse koordinaator ning rohkem oli tähelepanu pööratud terviseõpetuse õpetaja erialalisele ettevalmistusele ja kvalifikatsiooni tõstmisele.

Terviseõpetuse tundide programm oli õpilastega sageli läbi arutatud ja nende soovid olid arvesse võetud — seega meeldis terviseõpetus lastele rohkem ning tunnid olid efektiivsemad.

Sellise kooli lapsed oskavad paremini ära öelda suitsetamisele, alkoholile ja narkootikumidele, nad valivad tervislikumat toitu ning puuduvad vähem põhjuseta.

Milliseid koole muudatused ootavad?

Kontseptsioon kehtib algkoolide, põhikoolide, keskkoolide ning põhikooli alusel õpet pakkuvate kutsekoolide puhul.

Millal saab koolitervisesüsteem valmis?

See rakendub järk-järgult, viimased tegevused on planeeritud lõpule viia 2009. aastal.

Kui tõenäoline on võimalus, et see tähtaeg pikeneb või jääb uus süsteem üldse ellu viimata?

Muudatused tuleb ellu viia igal juhul, nende rakendumise aeg sõltub rahast.

Kui palju riigil koolitervisesüsteemi käivitamiseks raha kulub?

Esialgsete plaanide järgi nõuab kontseptsiooni rakendamine järgmisel aastal üle kuue miljoni krooni, millest enamik kulub selleks, et muretseda koolimeedikute kabinettidesse arvutid. Kui riigieelarvest ei õnnestu kogu vajalikku summat saada, on plaanis küsida välisabi.

2006. aasta summa täpsustub pärast kooliõdede küsitlust, kuid ei jää alla kolme miljoni krooni. 2007. aastaks on riik planeerinud umbes kolm miljonit krooni.

Kui mitmes Eesti koolis töötab praegu kooliarst ja kui mitmes õde?

Umbes kuuesaja kooli kohta on ligikaudu kuuskümmend kooliarsti. Väiksemates koolides täidab kooliarsti funktsioone kohalik perearst.

Õde teenindab põhimõtteliselt iga kooli, kuid väiksemates koolides ei pruugi ta kohapeal olla, sest töötab põhikohaga perearsti juures pereõena.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0