Metsakalmistu poolt vaadatuna paistab tulevane veepuhastusjaam selgelt kätte. Foto: Elmo Riig

Firma FKSM objektiülem Olavi Mägi kinnitas, et ehitusel on küll tekkinud olukordi, et tegelda tuleb peamiselt sealt vee ärapumpamisega, kuid tööd sellegipoolest sujuvad.

«Kui arvestada hinnapoolega, on töödest pool tehtud,» nentis ta.

Püsti on olme- ja laborihoone, milles käivad viimistlustööd, garaaž komposteerimismasina, laadurite ja ekskavaatorite tarvis ning kolm heitvete jaoks mõeldud mahutit. Viimastes on juba vesi sees, et nende vastupidavust proovida. Üks neist on puhvermahuti, kuhu koguneb solk ka siis, kui jaam seda vastu võtta ei suuda.

Ühte kuue meetri kõrgusesse ja 30-meetrise läbimõõduga puhastusmahutisse mahub 4200 kantmeetrit solki. Kokku suudab jaam ööpäevas vastu võtta üle 20 000 kuupmeetri heitvett ja sademeid.

Tööd jagub

Ehitusjärgus on veel hoone, kuhu tuleb niinimetatud liivapüünis, mis püüab kinni liiva ja muu linnaelanike kanalisatsiooni paisatud prahi. Selle kõrvale rajatakse platsi, millele hakatakse ladustama komposteerimise tulemusena valminud mudapätse. Seal käivad praegu pinnasetööd.

Lisaks ehitusfirmale FKSM teeb objektil tööd neli alltöövõtjat. Tippajal on seal ametis olnud koguni kümme firmat.

«Üldehituse teeme meie, tehnoloogia toob ja paigaldab meie partner YIT,» lausus Olavi Mägi. «Praegu töötab Köstis umbes 40 inimest.»

Ehitusplatsi suurus on 21 000 ruutmeetrit ja peale liivapüünise jaoks mõeldud hoone sinna muud hoonestust enam ei kerki. Valmis on ka kraav, mille kaudu puhastatud vesi loodusesse voolab.

«Männimäelt ja Tümalt hakkab pump heitvett siia pumpama. Nii et kui varem reostas Viljandi Pärnu lahte, siis nüüd on pilgud itta suunatud,» rääkis projektijuht Aare Ader.

Tema sõnul tuleb edaspidi jaamast välja siiski nii puhas vesi, et sellega sünnib koguni janu kustutada.

Solgitrassid on valmis ja reovesi juba voolab neis. Ehitaja hinnangul võtab kogu süsteemi häälestamine aega mitu kuud ja seda teeb osaühing YIT. Trasse rajati kokku seitse ja pool kilomeetrit.

Bakterid pistavad reostuse nahka

Aare Aderi sõnul on Köstis tegemist bioloogilise reoveepuhastiga, kuid osa puhastusest toimub ka keemiliselt.

«Kõigepealt antakse mudale hapnikku ja hoitakse bakterid seega elus. Järgmine protsess on anaereerimine: hapnik võetakse ära ja siis peavad bakterid seda lämmastikuühenditega küllastunud mudast võtma ehk siis nad söövad orgaanilise aine ära,» selgitas Ader kaheliinilise biopuhasti tööpõhimõtet.

See protsess leiab aset mahutis, kus eri fraktsioonid on üksteisest seintega eraldatud.

Keemiliselt eemaldatakse solgist fosfor raudsulfaadi lisamisega. Selle lisandiga saavad bakterid liigse elemendi heitveest kätte. Puhastatud vesi läheb mahutitest edasi märgalale.

Projektijuht ütles, et edaspidi paigaldatakse jaama kaks pressi, mis muudavad muda väikesteks pätsideks. Neil tuleb kuus kuud platsil laagerduda.

Mudale lisatakse polümeeri, mis surub lisaks rakkudevahelisele veele vedeliku välja ka rakkude seest.

«Me ei tea, mis sellega Viljandis peale hakatakse, aga mujal on muda näiteks haljastamiseks tarvitatud,» rääkis projektijuht.

Aderi sõnul hakkab voolukatkestuse korral jaamale elektrit andma oma generaator, mis kohe sisse lülitub.

Reoveepuhasti valmimistähtajaks on kirja pandud tuleva aasta märts. Kogu objekti maksumus on umbes 90 miljonit krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0