Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla sõnul tulevad uued aknad hoopis soodsamad kui vanade taastamine. Foto: Elmo Riig

Paistu kiriku vitraažakende vahetamine jäi muinsuskaitseameti nõudmise peale pooleli, sest kogudus oli alustanud tööd ilma eksperthinnanguta.

Muinsuskaitseamet oli andnud kogudusele loa aknaid parandada ja restaureerida, kuid juuli keskel selgus, et üks aken oli restaureerimise asemel hoopis välja vahetatud. Päev hiljem keelas amet töö ning sellega tohib edasi minna alles siis, kui on saadud pädev eksperthinnang vanade vitraažakende seisukorra ja restaureerimisvõimaluste kohta.

Osapooled kinnitavad, et praeguseks on ühele arvamusele jõutud ning töö võib peagi jätkuda.

Asjatundjate hinnangut on vaja

«Kogudus taotles uute akende tegemiseks küll luba, ent selleks oleks pidanud tellima eksperthinnangu,» selgitas muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits.

Tema sõnade järgi oleks töö tegija, kes leidis, et aknaraame ei ole võimalik restaureerida, pidanud sellest muinsuskaitselise järelevalve tegijat ja muinsuskaitseametit teavitama.

«Raske on määratleda, kui suur see eksimus oli,» nentis Sits. «Kogudus näitas üles siiski head tahet ja otsis eksperti, kuid tema leidmine ja hinnangu koostamine võtavad aega.»

Ametnik rõhutas, et muutunud asjaoludest tuleb järelevalve tegijat ja muinsuskaitseametit kiiresti informeerida.

Õige lahendus on lihtsam

Paistu Maarja koguduse õpetaja Raivo Asuküla tunnistas, et tegemist oli liigse kiirustamisega. Et juuli oli puhkuste kuu, polnud tema sõnul ka vajalikke eksperte võimalik kätte saada.

«See oli minu süü,» tõdes Asuküla. «Tahtsin vahetamisega kiiresti pihta hakata ega oodanud ära komisjoni ning sellest see tõrge tekkis. Minu põhimõte on see, et kiire mäng on ilus mäng. Akende seisukord oli kohutav ning minu arvates polnud mõtet vana rämpsu taastada.»

Hiljuti käisid kohapeal olukorraga tutvumas muinsuskaitseameti esindajad koos kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna juhataja Mare Saarega. Nad kohtusid koguduse õpetaja, Viljandi praosti, ehitaja ja muinsuskaitselise järelevalve tegijaga. Sitsi jutu järgi oli kohtumine sisukas.

Juba ette pandud akent siiski vahetama ei hakata. Asjatundjate hinnangul järgib plekkprofiiliga aken küll vana eeskuju, kuid järgmiste akende juures soovitatakse kasutada tina, mis nõuab vähem tööd ja on konstruktsiooni seisukohalt õigem.

«Aknast on ära võetud kõik vanad klaasirombid, mille oleks pidanud uuesti raamima,» lausus Sits. «Mõni terviklikult säilinud paneel tuleb kindlasti eksponeerida kui omaaegse vitraaži huvitav näide, terveid rombe saab aga veel restaureerimata akende parandamiseks kasutada.»

Raivo Asuküla sõnul otsitakse parasjagu ehitajat, kes võtaks enda peale kiriku põhja- ja läänepoolsete akende tegemise.

SELGITUS

Tarvi Sits,
muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhataja

Karistamine ei ole eesmärk. Mõnikord aitab kui selgitada, et õigete meetodite ja materjalide kasutamine on pikas perspektiivis odavam ja tagab kvaliteedi.

Samuti ei nõua me midagi üleloomulikku, oluline on järjepidev hooldus, et vana hoone ei laguneks.

Kui on tegemist pahatahtliku rikkumise või hoolimatusega kultuuripärandi suhtes, saab muinsuskaitseamet koostada ettekirjutuse koos sunnirahaga ehk siis sundida vajalikke töid tegema.

Raskematel juhtudel saab alustada väärteomenetlust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5