Hüppelist hinnatõusu põhjendati vajadusega võtta veesüsteemide arendamiseks laenu. Nii ongi Viljandi Veevärgil (loe: Viljandi linnal) kuni 2016. aastani kaelas võlg, mille kustutamiseks tuleb igal aastal välja anda 3,5 miljonit krooni.

Laenu abiga saadi lehkav ja kõrge rauasisaldusega kraanivesi puhtaks ja joodavaks. Paraku polnud alust lootusel, et parema kvaliteediga vett hakatakse rohkem kasutama. Läks hoopis vastupidi.

Samal teemal: Viimased veetööd lõpevad märtsis (7) Viljandi vee hind võib vähese tarbimise tõttu tõusta (32)

Kallis hind on sundinud paljusid viljandlasi oma veetarbimist koomale tõmbama. Vaevalt et keegi ennast või oma pesu varasemaga võrreldes vähem peseb, kuid laristamisest on kindlasti loobutud.

On teada juhtumeid, kui vanemad inimesed lillede kastmiseks ja tualetis tarvitamiseks lund sulatavad või vett järvest ämbriga ammutamas käivad. Olgu vee kvaliteet kui hea tahes, normaalseks ei saa seda kuidagi pidada.

Kui keskkonnasäästlikkuse seisukohalt on kokkuhoid igati tervitatav, siis Viljandi Veevärgile võrdsustub see silmusega, mis tema kaela üha tugevamini pitsitama hakkab.

Omaette lugu on nende tarbijatega, kes püüavad raha säästa, kogudes kraanivett anumatesse niisuguse survega, mis veemõõdikut ei käivita. Sellisele tegevusele ei ole muidugi mingisugust õigustust, sest see on vargus. Loodetavasti ei ole sääraseid petiseid nii palju, et nood vee-ettevõtte majanduslikku olukorda arvestataval määral mõjutada võiksid.

Üks on selge: arutelu vee hinna üle tekitab veel palju paksu verd.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0