Viljandi Veevärgi juhataja Kaido Pitkäärti sõnul on kevadeks väga suur osa Viljandi veesüsteemidest täielikult uuendatud, kuid edaspidi firma enam nii suuri investeeringuid kavandada ei saa. Foto: Elmo Riig

Suurem osa rahast tuleb abina euroliidu fondidest ning Taani ja Eesti riigilt. Viljandi Veevärk on tööde eest tasunud 28 miljonit krooni ning peab 2016. aastaks tagasi maksma 30 miljoni krooni suuruse laenu.

Viljandi Veevärgi juhataja Kaido Pitkäärt, mida selle suure ehituse käigus veesüsteemis muudeti?

Projekti esimene osa oli tänavatorustike rekonstrueerimine ja ehitus. Algul puudutas see neid linnaosi, kus vett ja kanalisatsiooni üldse polnud, ning hiljem uuendati vanu ja lagunenud torustikke.

Samal teemal: Juhtkiri: Hinnatõus toob tüli (4) Viljandi vee hind võib vähese tarbimise tõttu tõusta (32)

Projekti teine osa oli vee töötlemine. Enne tuli vesi eri kaevudest ning selle kvaliteet polnud alati hea, nüüd aga saadakse kõik ühest kohast ja vesi on väga korralik.

Kolmas osa, uue puhastusseadme ehitamine on praegu töös.

Kui palju torustikku on ehitatud?

Oleme ehitanud üle 40 kilomeetri. Kokku on linnas torustikku 170 kilomeetrit, sellest 90 kilomeetrit on vee- ja 80 kilomeetrit kanalisatsioonitorud.

Seega oleme juurde ehitanud umbes veerandi kogumahust.

Millal torutööd lõpevad?

Suure veeprojekti alla kuuluvad tööd on juba lõppenud. Meil on praegu 95 protsenti linnale vajalikust torustikust ehitatud. Mõned üksikud tänavad on veel jäänud, kuid ma ei oska öelda, millal me nendeni jõuame.

Näiteks mullu kulus meil ehituse ja rekonstrueerimise peale üle kaheksa miljoni krooni oma raha. Tänavu plaanime selleks ligi viis miljonit, aga järgmisel aastal me nii palju enam ei suuda, sest siis tuleb hakata laenu tagasi maksma.

Kui suur see laen on?

30 miljonit krooni. Seda tuleb maksta 2016. aastani, igal aastal ligi 3,5 miljonit krooni. See raha tuleb investeeringute arvelt.

Kas te siis edaspidi enam investeerida ei saagi?

Me arvestame, et põhiline töö on tehtud, sest kõik, kes tahtsid, on vee ja kanalisatsiooni saanud. Koostasime endale pingerea ja neile, kes soovisid liituda, tegime töö enne ära.

Kui mõnel tänaval soovib liituda vaid üks või kaks maja, siis see pole meile otstarbekas. Muidu on nii, et teeme kahe miljoni krooni eest töid ja saame 7000 krooni liitumistasuna tagasi.

Kas linna torustik on nüüd heas korras?

Põhimõtteliselt on see korras. On küll pragunenud torusid, kuid need töötavad ja avariide ennetamiseks tuleb neid remontida.

Kuidas on lood veetorustikuga? Linn sai uue veetöötlusjaama, aga kas torustik on nii puhas, et vesi kvaliteetsena tarbijani jõuaks?

Tänavatorustikud olid ennegi korras. Linnas oli varem selline süsteem, et vesi tuli eri kaevudest, torustik aga oli ehitatud nii, et mõnes kohas said torud omavahel kokku ja kui kahelt poolt vett pumbati, siis väiksema tarbimise korral see keskel seisis.

Aga nüüd tuleb vesi ühest kohast ja liigub pidevalt. Ainult tupiktorudes voolab see väikese tarbimise korral vähe.

Õnneks ei ole vesi enam nii agressiivne kui varem ega võta rauda juurde. See tähendab, et vesi ei lähe torustikus halvemaks. Me püüame neid tupikuid kogu aeg vähendada.

Praegu paigaldatakse torusid mitmel pool linnas, näiteks Tartu ja Kevade tänaval ning Ugala taga Reinu teel. Mida seal tehakse?

Need torud on seotud Kösti puhastusseadme ehitusega. Praeguste puhastusseadmete juurest hakatakse reovett Kösti pumpama ning paigaldatavate torude abil suunatakse vesi Tümalt ja Männimäelt uude seadmesse.

Kui palju seda torustikku tuleb?

Kolm kilomeetrit on surve- ning neli ja pool kilomeetrit isevoolset torustikku. See on selleks, et kogu linna reovesi Kösti voolaks. Sellepärast tuligi meil Tartu tänava kallale minna, sest praegune toru oli liiga vana ja väike ning poleks suutnud kogu vett vastu võtta.

Millal see peab valmis saama?

Tänavu sügiseks, aga ma usun, et juuli lõpul või augusti algul on see valmis ja siis taastatakse kõik tänavad.

Millal Tartu tänav korda saab?

Seda hakatakse asfalteerima juulis. Tänav peaks tulema ikka samasugune või isegi parem kui enne. Ehitajad teevad tööd nii, nagu linn nõuab ja kaevetööde eeskiri ette näeb. Praegu tuleb asfalteerida see osa, mis on läbi kaevatud ja lisaks meeter kõrvale. Seega ei pea ehitaja asfalti panema äärekivist äärekivini. Lõpuks pinnatakse tänav üle ja mingit vahet seal näha ei jää.

Kuigi ehitaja tihendas teealuse pinnase korralikult ära, tihendab loodus seda aja jooksul veel. Ma ei oska öelda, kas see tänav kiire asfalteerimise tõttu hiljem vajub või mitte.

Aga kui vajub, mis siis saab?

Siis peab ehitaja selle ära parandama, sest lõppkokkuvõttes peab tänav olema sile nagu enne.

Millal lõppkokkuvõte tehakse?

Kaks aastat on garantii.

Kuivõrd võib ikka kindel olla, et Tartu tänavaga ei juhtu sama nagu Uue tänavaga? Aasta tagasi pandi seal torustikku maha ja praegu tänav lainetab.

Et Tartu tänavale oli tehtud korralik remont ja pandud uus alus, siis ei tohiks seal vajumist tulla. Kui töö on halb, peab ehitaja selle oma raha eest ümber tegema, aga ükski ehitaja seda ju ei soovi. Sama lugu on ka teiste tänavatega, kus torutöid tehakse.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0