Laane farm seisab teelahkmel. See jääb kas lagunevaks tondilossiks või hakkab sigadele peavarju pakkuma. Foto: Peeter Kümmel

Tarvastu valla inimeste murelikele küsimustele vastasid farmi rajava osaühingu Põlva Peekon esindaja Terje Küla ning keskkonnamõjusid hinnanud osaühingu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment ekspert Vahur Keerberg.

Mitu inimest avaldas muret, et sigala lähedus langetab külas kinnisvara hinda.

Terje Küla ütles, et arendaja ei kavatse hinnata seafarmi mõju kinnisvara hindadele ja seda ei tehtud ka keskkonnamõjusid uurides.

Seepeale esitas üks Suislepa elanik kinnisvarafirma prognoosi, et sigala ehitamise korral võivad hinnad kukkuda viiendiku võrra.

«Võtame selle mõtlemiseks,» lubas Terje Küla.

Erakonda Eesti Rohelised esindanud Ülle Kuldkepp luges ette, kuidas on keskkonnamõju mõiste seadusesse kirja pandud. See on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

Seadus nõuab laiemat hinnangut

«Laane farmi puhul pole arvestatud ettevaatusprintsiibiga, mis välistab ebakindlusega varjutatud arengud,» lausus roheliste esindaja.

Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton juhtis tähelepanu sellele, et keskkonnamõjude hindamisel pole kaalutud üht võimalikku alternatiivi kavandatavale vedelsõnnikusüsteemiga laudale, nimelt sügavallapanuga farmi.

«See tekitab vähem põhimureks olevat haisu, kuid on tehnoloogiliselt kallim,» nentis Anton.

Põlva Peekoni esindaja Terje Küla hinnangul eraldub just sügavallapanuga lautades rohkem ammoniaaki ja see süsteem pole arendajale kasulik.

Tarvastu vallavolikogu liikme Indrek Meelaku arvates tuleks Laane farmi mõju hinnates arvesse võtta hoopis rohkem tegureid.

«Kui laudas on üle kolme tuhande nuumiku, tuleb teha strateegiline hinnang,» lausus Meelak. Laane farmi kavatsetakse paigutada 4600 siga. Vastuväites ütles hinnangu koostanud osaühingu esindaja Vahur Keerberg, et sellist seaduslikku nõuet pole.

Majandusnõunik Rein Antoni jutu järgi on käsil valla üldplaneeringu koostamine ja seegi nõuab strateegilist hinnangut.

Elanikud muretsevad vee pärast

Mitu Laane ümbruse kinnistute omanikku kurtis, et põuastel suvedel on šahtkaevud tühjad ja rajatav sigala võib veepõuda süvendada.

«Uuring on näidanud, et olemasolev puurkaev võib anda kakskümmend korda rohkem vett, kui farmil on vaja,» ütles Vahur Keerberg.

Laudakompleksi naaberkinnistu omanik Andrus Ilves küsis, millal selline uuring tehti, sest tema polevat laguneva pumbajaama juures kedagi tegutsemas näinud. Keerbergi vastusest selgus, et andmed pärinevad kaevu rajamise ajast.

Palju vastuväiteid tekitas Terje Küla väide, et arendajal on küllalt põllupinda, kuhu vedelsõnnikut laotada. Ühe Suislepa taluniku arvates on kavandatav iga-aastane 170-kilogrammine lämmastikukogus ühele hektarile taimestikule liiga koormav. Samuti avaldati kahtlust, kas laotajad saavad arvestada piiranguid, mis on seatud vedelsõnniku laotamisele elamute läheduses, kui tegemist on hajaasustusega.

Vahur Keerbergi esitatud keskkonnamõjude hinnangu järgi ei kaasne ümberehitatava farmiga tuntavat negatiivset keskkonnamõju. Suislepa inimesed on vallavalitsusele esitanud üle 120 avalduse, milles soovitavad arendajale sigala osas eitava vastuse anda.

ARVAMUS

Indrek Meelak,

Tarvastu volikogu liige

Tarvastu inimesed on kogemustest õppinud. Kärstnas asuva Nurme sigala rajamisel lubati, et haisu on tunda vaid nädal aega kevadel ja sügisel, aga tegelikult levib see kolmandikul aastast. Usk ekspertidesse on nõrgenenud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4