Ülo Pullisaar näitab uimastamis- ja hukkamisliini, mis käib euronõuetega kokku, kuid on vutikasvataja enda väljamõeldud. Tapamaja hakkab tööle veebruari lõpul ja sealt tuleb aastas 50 tonni vutiliha. Foto: Elmo Riig

Seni pakkus Pullisaar pakendatud vutimune, mida Järveotsa talu munakogumisrennidest tuleb päevas umbes kümme tuhat. Nüüd saab ettevõte hakata ostjatele pakkuma ka vutiliha.

«Vanasti oli meil tapapunkt, aga see ei vastanud nõuetele ja tervisekaitsjad panid selle kinni,» rääkis Pullisaar. Vahepeal saadeti lihavutte vaid Tallinna loomaia kotkastele söödaks.

Et tunnustus on tapamajal bürokraatliku asjaajamise tõttu saamata, algab päristöö alles veebruari lõpul.

Maailmas ainulaadse hukkamisliini mõtles välja vutikasvataja ise, valmis ehitas selle käsitsi üks Saaremaa mees. Linnud uimastatakse enne tapmist elektriga.

Tapamajas hakkab esialgu tööle neli inimest. Kaks neist askeldavad niinimetatud musta poole peal, kus tapetud linnud käivad läbi kuumaveevanni, sulepuhastusmasina ning sulgede järelnoppimise. Rangelt eraldatud puhtal poolel linnud roogitakse, pestakse, jahutatakse ja pakendatakse. Edasi rändavad need jahutusse või sügavkülma.

Eraldavad euronõuded

Pullisaare sõnul on eurotapamaja kallis seetõttu, et kummagi poole inimestele tuli teha eraldi sissekäik, tualetid ning duši- ja riietusruumid. Omaette toad on ka erirõivaste, desovahendite ja taara hoidmiseks. Siseviimistluseks tohtis kasutada ainult sertifitseeritud ehitusmaterjale.

Esialgu kavatsetakse töödelda ja pakendada väikesi lihakoguseid. Ühe vahetuse jooksul käib tapamajast läbi 1250 lindu, aastane kogus on 50 tonni vutiliha. Poes maksab kilogramm pakendis vutikeresid umbes 150 krooni.

«Munavärk on meil ikka põhiline, aga lihatootmisega saab majanduslikku seisu parandada,» selgitas Pullisaar. Ühe firmaga on kokkulepe vuttide suitsutamiseks.

Liha ja munad ka Lätti

Mullu andis kasvandus 1,9 miljoni krooni suuruse käibe juures 135 000 krooni kahjumit, mis oli tingitud põhikarja suurendamisest. Tapamaja läks maksma umbes poolteist miljonit krooni ja laenuandja oli Hansapank.

Umbes pool toodetavatest vutimunadest müüakse Lätti. Sinna peaks tulevikus minema ka osa lihatoodangust.

Vutikasvanduses sirguvad Prantsuse lihavutid ja Eesti tõugu vutid, kes on esimestest kõvemad munejad. Vutimune peetakse väga tervislikuks.

Ülo Pullisaar on Eestis staažikaim vutikasvataja, kes on sellega tegelnud ligi 30 aastat. Algul oli tema farm Leies Järveotsal, 2001. aastal aga sai mees osta nõukogudeaegse Matjama vutikasvanduse, kus oli kõik lindude pidamiseks vajalik juba olemas. Tapamaja rajati endisesse värava- ja laohoonesse.

Pullisaarel on kavas tootmist laiendada. Matjama farm võimaldab pidada 50 000 vutti.

JÄRVEOTSA

Põhikari 14 500 vutti, neist 8000 Prantsuse lihavutid.

Aastas toodetakse 3,5 miljonit vutimuna.

Lihatoodanguks kavandatakse 50 tonni aastas.

Allikas: Ülo Pullisaar

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0