Kuusiku lauda sõbralikud kassid istuvad veepaagi peal, kus küljealune on soojem. Foto: Elmo Riig

«Kasse sokutatakse meile alatihti, see on täitsa kohutav!» pahandas osaühingu Tribus Viiratsi farmi juhataja Lembi Viks.

Kümmekonna hüljatu hulgas on täiskasvanuid, aga ka päris pisikesi hiirepüüdjaid, keda võib näha farmi koridoris ja ruumides lesimas.

Juhataja sõnul kardab enamik kasse algul lauda mürinat ja võõraid inimesi, kuid siis nad harjuvad.

Loomad kardavad

«Detsembris oli siia üks päris pisike kassipoiss toodud. Algul ta ei julgenud lauta tullagi, ainult kräunus kaugemal, hiljem ajas nälg ta siiski varju alla,» meenutas Viks. Laudarahvas annab kassidele piima ja võtab kodunt toidujääke kaasa.

Juhataja sõnul toodi mõne aasta eest lauta ka hüljatud kutsikaid ja väikesi toakoeri.

Osaühingu Väluste PL Kuusiku laudas on kasse umbes viisteist ja lüpsi ajal vahekäik nurrujaid täis. Muuks ajaks leiavad nad endale hea lesimiskoha, eriti lampide kohal või veepaagi peal, kus on soojem.

«Kümneni loen ära, siis läheb segi,» muigas laudatööline Peeter Teng loomakeste arvu hinnates.

Tema jutu järgi tuuakse lauda juurde peamiselt emaseid kasse, kes hiljem ka järeltulijaid toovad. Teiste hulgas on paar siiami kiisut.

Kuusiku kassid on eranditult sõbralikud ja lausa nuruvad hellitamist. Kohalik loomaarst on kõik loomad marutaudi vastu vaktsineerinud.

«Kui naised poest tulevad ja krõbuskeid toovad, on kõik kohal,» lausus Teng. Muidu aga püüavad kassid hiiri, keda jahulaos ikka kipub olema.

Osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk kinnitas, et hüljatud kiisud on kõigi lautade mure. Vardja lauda väravas oli mõnda aega elanud rebane, kes hiirepüüdjad ära korjas.

«Märkasin mitu korda rebasel kassi hammaste vahel,» nentis Nurk. «Ka Soe küla vahel käib ringi hulkuvaid kasse, kes majade juurest süüa otsivad.»

Undi talule kuuluva Paju farmi juhataja Luule Pille ütles, et neil on parajasti vaid neli kassi. Sügisel jäeti lauda juurde kaks halli kassipoega.

«Eriti just sügiseti tuuakse neid siia,» rääkis juhataja. «Hommikul nad söövad ja kaovad siis päevaks omi asju ajama. Küünides on mõnikord ka päris metsikuid kasse, kes söömaski käivad salaja — sedavõrd kartlikud on.»

Hülgamine on kuritegu

Eesti Loomakaitse Seltsi pressiesindaja Meeli Laane ütles, et farmide lähedusse jäetud kassid tuleks kas varjupaika viia või siis emased steriliseerida, sest nood kasvatavad kolooniat jõudsasti.

«Omanikuta loomade saatus on omavalitsuste asi ja selts kavatseb neile südametunnistusele koputada, et selle probleemiga tegeldaks,» ütles Laane. Tema sõnul on Tallinnal ja Saaremaa omavalitsustel steriliseerimise projekt käsil ning loomakaitsjad kavandavad tulevikus samasugust ettevõtmist. Seltsil endal praegu selleks raha pole, aga kui keegi hoiab kasse päriskodu leidmiseni enda juures, siis on selts valmis hoolduskulusid hüvitama.

Viljandimaa Veterinaarameti juhataja Ardo Pakkonen lisas, et loomakaitseseaduse järgi on looma hülgaja seaduserikkuja ja kannab selle eest vastutust.

«Sellist mõistet nagu laudakass ei ole, seega on tegemist hüljatud ja hulkuvate loomadega,» sõnas ta.

KARISTUS

Loomapidamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Allikas: loomakaitseseadus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5