Paistu ürgoru nõlvalt avaneb vaade 20 meetrit madalamal asuvasse orupõhja, kus voolab Viraski oja. Foto: Elmo Riig

Paistu ürgoru matkarada meenutab Ameerika mägesid: kord viib see rändaja puulatvade kõrgusele, siis aga sügavale orupõhja.

Kõrguste vahetumist ei pea teelised siiski kaua taluma, sest Loodi Põrguoru ümber kulgeva rajakese pikkus on umbes 2,5 kilomeetrit ja selle läbimiseks kulub alla tunni.

Rada saab alguse Viljandimaa ühe suurema paljandi juurest, mis on 15,2 meetrit kõrge ja 23 meetrit lai. Sellest voolab välja selgeveeline allikas. Paljandunud seina ette on Paistu vald rajanud puhkekoha, kus võib jalga puhata ja lõket teha.

Loodi Põrgu pole ürgorus aga sugugi ainus keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljand.

Viljandimaa keskkonnateenistuse andmetel võib Viraski oja äärest arvestatavaid paljandeid leida koguni 15. Neid on allavoolu minnes erineva kõrgusega alates poolest meetrist.

Vasakul ja paremal pool oja kallast asuvad paljandid on küll vähe märgatavad ja raskesti ligipääsetavad, kuid matkajatele siiski huvitavad avastused. Morfoloogiliste näitajate poolest jäävad need Eestis väike- ja pisipaljandite hulka, kuid looduskeskkonna mitmekesistamise osas on nad väärtuslikud.

Rada niideti lahti suvel

Paistu vallavanema Ene Saare kinnitusel on Loodi Põrguorg kahtlemata üks Viljandimaa tuntumaid vaatamisväärsusi ning selle pildid kaunistavad enamikku kohalikke turismibuklette.

Külmal ajal ei ole Paistu ürgorgu uudistajaid eriti eksinud. Vallavanem isegi sattus sel päeval talvisele matkarajale esimest korda. Seda suuremat üllatusrõõmu pakkus lumerõivais mets aga nii temale kui teistele matkajatele.

Kui suur paljand ja sealne puhkekoht jäävad Kalda talu maadele, siis suurem osa matkarajast kulgeb riigimetsas ja läbib ka teise omaniku valdusi. Kogu see ala kuulub Loodi looduspargi Paistu sihtkaitsevööndisse, mille pindala on 45,4 hektarit.

Ene Saare (pildil) sõnul on tegemist värske marsruudiga.

«Suvel sai see tähistatud ja kaks korda lahti niidetud,» rääkis ta Põrguoru kõrval asuvast mäest üles rühkides. «Tegime siin lastelaagriga ühiskondlikku tööd: võtsime langenud puid vähemaks ja panime üle oja väikesed sillakesed,» jutustas vallavanem.

Ta lisas, et rajale tuleks puhkekohti juurde teha ja pinke paigaldada ning see on valla arengukava järgmise aasta plaanis. Marsruut on kavas korralikumalt märgistada.

Nõlva vallutades meenutas vallavanem, et sama teed mööda kulges kunagi 25 kilomeetri pikkune Paistu suusamaraton. «Kahju, et see nüüd ära on jäänud, aga talved on meil ju heitlikud ja raja nii suurel territooriumil korras hoidmine on kallis,» nentis ta.

Vaateplatvorm on plaanis taastada

Tõusu järel viis tee matkajad kunagise Viljandi Spordikooli matkaonni juurde. See kuulub Oru kinnistu omanikele, kes hoone koos selle alla kuuluva maaga erastamise ajal enda valdusesse said. Majake seisab praegu tühjana.

Ene Saare kinnitusel on eraomanikud nõus valla plaaniga taastada vaateplatvorm oru kaldal. Selle ehitamine on valla arengukava järgi kavas aastatel 2005—2010.

Tulevase platvormi kohas seistes avaneb ürgorule võimas vaade: 20 meetrit allpool maasse juurdunud kuuskede ladvad jäävad otse silmade kõrgusele.

Paistu valla maakorraldaja Mall Ingermaa sõnul on Paistu ürgorg tekkinud samamoodi nagu Viljandi omagi — jää sulamise tagajärjel.

«Kõik need väikesed maakonna ürgorud on Viljandi omaga seotud,» jutustas ta. «Mööda neid on jää sulama hakates kive ja muid setteid edasi lükanud.»

Ingermaa lisas, et ilmselt tuli liikumine Viljandi poolt, sest edasi nihkudes sulava jää hulk järjest kahanes ning seetõttu on hiljem sündinud orud väiksemad.

Järve äärde tuleb telkimiskoht

Matkarada läheb sealtsamast onni juurest mäest alla. Marsruudilt kõrvalepõikajad jõuavad aga ära käia metsa taga, kuhu tuleb vaidluste tõttu kuulsaks saanud Loodi paisjärv.

Möödunud nädalal müttas tulevase veekogu ääres traktor ja ajas siledaks järvest Viljandi poole jäävat kaldaala.

«Selle nurga on Oru talu andnud 15 aastaks tasuta valla kasutusse ning siia tulevad telkimis- ja puhkekohad,» rääkis Ene Saar.

«Plaanime allikaid maa seest torudega välja tuua, et oleks võimalik joogivett saada. Nii oleksid siin kõik võimalused laagrisse jäämiseks,» jutustas ta.

Vallavanem nentis, et kooli- ja muud ekskursioonid otsivad tihti kohta telkimiseks, kuid praegu neid võimalusi selle maantee ääres eriti ei ole.

Uus järv peaks valmis saama jaanipäevaks.

Suvel võib leida rapuntslit ja käokeelt

Matkarajale tagasi jõudes seisis rändajatel ees kaelamurdev laskumine mööda lumist treppi. Pärast silla ületamist tuli läbi teha sama adrenaliinirohke nõlvast ülesronimine.

Suviste laagrilaste töö tulemusena on ürgoru põhjas looklev veenire nüüd kõigile nähtav. Viraski oja on alguse saanud Sinialliku ojast ning loonud head tingimused niiskus- ja varjulembeliste taimede kasvuks.

Ürgorust võib kasvuperioodil leida 11 liiki sõnajalgu. Kaitsealustest taimedest kasvab seal tähkjas rapuntsel, rohekas käokeel ja harilik näsiniin.

Oja vee puhtusest annab tunnistust see, et seal esineb nelja Eestis haruldast samblaliiki (õrn harkhammas, jõgi-tömpkaanik, kähar põõsassammal ja vesikiilsirbik).

Igameheõigusega kaasnevad kohustused

Matkaraja ring saab täis Loodi Põrguoru veerel, kuhu vald on rajanud piiretega autoparkla. Sealsamas asub keskkonnateenistuse paigaldatud tualett, mida peavad korras hoidma maaomanikud, ja veidi eemal Loodi looduspargi skeem.

Juurdesõidutee alguses on suure kirjaga silt: «Eravaldus. Viibimine peale päikeseloojangut omaniku loal.»

«Talvel on siin rahulikum, kuid suvel seda küll eiratakse,» tunnistas Kalda talu noorperenaine Silja Sults (pildil), kelle pere ülesanne on loodusobjekti juures korda pidada.

«Tullakse öösiti autodega ja ärritatakse koeri. Mõni sõidab alla Põrguorgu välja, siis ei saa jälle üles ja kaabib seal,» rääkis ta.

Kasimist pererahval vaatamisväärsuse juures jätkub. Mõni inimene on lausa prahihunnikuga endast märgi maha jätnud. Kord oli näiteks tualeti juurde jäetud kümmekond suurt pappkasti.

«Nüüd on rohkem puhtust hoidma hakatud, varem oli meil rohkem koristamist,» lisas noorperenaine, tunnistades, et üle jõu käivaks ta seda ülesannet oma perele siiski ei pea.

Vallavanem Ene Saare arvamust mööda tuleb igameheõigusega seotud käitumisharjumusi kujundada juba varases eas. Seda on vald oma lastelaagrites püüdnud ka teha.

«Loodusobjekti juures on igaühel õigus liikuda, kuid kohustus on enda järelt koristada ning ööbimiseks omaniku käest luba küsida,» rõhutas ta. Vallavanem tõdes, et paljudele täiskasvanutele on selline kord veel võõras.

Kaitseala

Loodi looduspark.

Asukoht: Viljandimaa Viiratsi, Paistu ja Pärsti vald.

Pindala: 3460 hektarit.

Kaitse alla võtmise aeg: looduspark moodustati 1992. aastal, ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte. 1997. aastal eraldati looduspargist Viljandi maastikukaitseala ja looduskaitseliselt väheväärtuslikke haritavaid maid.

Loodusparki kuuluvad: Heimtali, Paistu, Tilli, Polli, Holstre, Kindralimäe, Nõmme, Loodi-Püstmäe, Tõllamäe, Mäemetsa ja Sinialliku sihtkaitsevöönd ning mitu üksikobjekti (näiteks Polli ja Tõllamäe tamm).

Valitseja: Viljandimaa keskkonnateenistus.

Allikas: Viljandimaa keskkonnateenistus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5