Kommentaar: Tikk õpikusse
(6)
02.12.2004 00:01
Marko Suurmägi, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tikuvabrikul jäi viljandlaste hulgas superrenomee loomisest puudu vaid väike investeering.
Järgmise marketingiõpiku kirjutajal tasub analüüsida maailma suurima tiku süütamise üritust ja näidata turunduskorraldajatele selle särava näite varal, mida tegi Estonian Match õigesti ja kus jäi midagi puudu. Kõigepealt idee. Tikuvabriku mõte teha maailma suurim tikk ja see Ugala ees õhtupimeduses põlema tõmmata oli suurepärane. Reklaamile sentigi kulutamata kogunes Ugala juurde mitu tuhat inimest. Piisas vaid sellest, et ajakirjandus sündmuse paar päeva enne toimumist üles võttis. Sellist hulka viljandlasi pole viimaste aastate jooksul keegi suutnud kokku meelitada. Kõiksugu tasuta kontserdid ja teised kultuuri- või spordisündmused jäävad tublisti varju. Rohkem rahvast toob Viljandisse kokku vaid suvine folgipidu, kuid seal on rohkem külalisi kui viljandlasi. Järelikult müüs idee suurepäraselt. Paraku juhtus nii, et paljud laupäeva õhtul Ugala juurde kiirustanud lahkusid sealt pettununa. Õigupoolest pole see kellegi süü, kuid turundusspetsialistidel oleks siin põhjust uurida, kuidas see ettevõtte renomeele võis mõjuda. Ega Estonian Match soovinudki korraldada suurt rahvapidu. Firma ei kutsunud kedagi teatri ette kokku. Inimesed tulid ise ja täiesti kutsumata. Tikuvabriku eesmärk oli tänada oma töötajaid ja koostööpartnereid. Maailma suurima tiku tõmbamine oli üks osa Ugalas olnud peost ja mõeldud eeskätte neile, kes olid peole kutsutud. Tegelikult võis aga eeldada, et rahvast tuleb kokku tublisti enam, kui kutseid laiali saadeti. Tikuvabrikul jäi viljandlaste hulgas superrenomee loomisest puudu vaid väike investeering. Tikutõmbamise õhtuks oleks tulnud palgata inimene, kes oskab suuri üritusi juhtida, ja sellise oleks leidnud ka Viljandist. Üks mikrofon, võimendus, kõlarid ja kommentaator oleks andnud sündmusest juba helilise ülevaate. Kas tikk süttis, miks mattus sündmuskoht valgesse suitsupilve, miks tuletõrjujad kustutama sööstsid? Neile küsimustele otsiti sündmuskohal vastuseid ja paljud lahkusid, arvates, et tikutõmbamine ei õnnestunud. Kes õhtul teleuudiseid vaatas, see sai vastuse. Visuaalselt palju efektsema pildi oleks andnud tikutõmbamine Ugala tiigi vastaskaldal asuval laval. Kas see oleks tehniliselt võimalik olnud, seda on raske öelda. Mainekujunduse seisukohalt jäi üht-teist vajaka, kuid alati polegi oluline, millise emotsiooni tarbija saab. Oluline on, et kliendi tähelepanu on saadud. Tähelepanu ongi see, mida firmad endale reklaami ostes tahavad, ja see ei pea alati positiivne olema. Sellest loogikast lähtudes lajatas Estonian Match naelapea pihta. Tegelikult kahtlen, et tikuvabriku juhid sellele teooriale tuginedes sündmust üles ehitasid, pigem kukkus kõik lihtsalt nii välja, nagu laupäeval kell viis Ugala ees juhtus. Mõned jäid rahule, mõned ei jäänud. Igal juhul saaks sellest sündmusest korraliku peatüki reklaami- või marketingiõpikusse. Järgmistel rekordiüritajatel on, mida sellest õppida.
|