Eesti Rooma Klubi president Hardo Aasmäe ootab aega, kui maailmast lõpeb nafta, sest siis minnakse üle uutele energiaallikatele. «Ja pärast mõõdukat kriisi omandaks tehnoloogiline ühiskond hoopis uue kvaliteedi,» on ta kindel. Foto: Tairo Lutter

Viljandlased said Lions-klubi naisorganisatsiooni Ellips salongiõhtul osa ettekandest, milles Eesti Rooma Klubi president Hardo Aasmäe maailma lõppu kuulutas ja selle siis elegantselt inimkonna arengu kvaliteediks tituleeris.

«Planeedi elamiskõlbmatuks muutumisest hakati esimest korda ratsionaalsel tasandil kõnelema eelmise sajandi kuuekümnendate aastate lõpul, kui ilmus raport «Kasvu piirid»,» rääkis Hardo Aasmäe. «Selles aruandes jõuti järeldusele, et selliseks heaoluks, nagu on Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, ei jätku ressurssi. Ja niinimetatud kolmandale maailmale öeldi küüniliselt otse välja: «Teie, kullakesed, ei pääse iialgi rajale.»»

Aasmäe meenutas 1962. aastat, mil Nikita Hruštšov tuli välja teatega, et tollasel noorel põlvkonnal on õnn elada kommunismi ajal. «Mina võin praegu öelda, et tänasel noorel põlvkonnal on õnn elada ajal, mil nafta saab otsa,» sõnas ta.

Meie noored elavad ajal, kui lõpeb nafta

Üldised hinnangud näitavad, et praegu on maailma nafta tarbimise tippaeg ning seda hakkab vähemaks jääma. «Sellised avaldused on alati puselemisi kaasa toonud,» rääkis Eesti Rooma Klubi president.

«George W. Bush on olemuselt väga lihtne inimene ja tegi ära selle, millega moslemimaad ise hakkama ei saanud. Iraanile, kes on Ameerika mõistes kurjuse telg, ning täiesti demokraatlikule Saudi Araabiale, kus domineerivad kõige äärmuslikumad islamistid vahhabiidid, oli Saddam Hussein pinnuks silmas, sest ta oli islamimaade ainus ilmalik valitseja. Nad tahtsid temast lahti saada, et rahva tõelised tunded vohama pääseksid,» võttis Aasmäe lühidalt kokku rahuarmastava maailma viimase mure.

Ta selgitas, et 75 protsenti maailma naftavarudest on Allah andnud maa-aladele, kus elavad moslemid. See puudutab suuresti ka Venemaad: küllalt palju on naftat Tatarstanis, Baškortostanis, Dagestanis ja Tšetšeenias, rääkimata Kasahstanist, Türkmenistanist, Indoneesiast, Malaisiast ja Saudi Araabiast.

«Veel Teise maailmasõja ajal räägiti, et kõige tähtsam riik on Rumeenia, sest see, kelle käes on Rumeenia, suudab sõda pidada. Niikaua kui sakslased suutsid venelasi ja liitlasi Rumeenia naftamaardlatest eemal hoida, olid nad sõjakad, aga kui liitlased sealsed naftaväljad hõivasid, oli sõda tegelikult lõppenud.»

Naftat jätkub veel 40 aastaks

Aasmäe andmetel lõpeb seitsme aasta pärast Suurbritannial gaas, sest Põhjamaade maardlad, mille peal inglased viimased 30 aastat on elanud, saavad tühjaks. Norralastel jätkub gaasi paarikümneks, venelastel umbes 87 ja pärslastel sajaks aastaks. Naftat on tema hinnangul maailmas aga 30-40 aastaks.

Selles valdkonnas on levitatud apokalüptilisi legende ja arusaamu. «Mina aga ootan seda aega, sest siis minnakse üle uutele energiaallikatele,» lisas Aasmäe optimistlikult. «Ma ei räägi alternatiivsetest allikatest, et igaüks ehitab endale vesiveski, sest see pole tõsine jutt. Ka päikese- ja tuuleenergiaga on keeruline lugu, sest see pole efektiivne. Kõige tõsiseltvõetavam on tuuma- ja termotuumaenergia.»

Termotuumaenergeetika tehnoloogilised alused on juba välja töötatud.

«Need pole küll väga praktilised, ent ka esimesest auruveokist jooksid hobused kiiremini,» vedas kõneleja paralleeli. «Läks paarkümmend aastat mööda ning keegi ei saanud enam korraldada hobuse ja auruveduri vahelisi võistlusi. Algul oli ka bensiinimootor nigel, aga paarikümne aasta pärast oli aurumasin ajalugu. Sama lugu oli esimese lennukiga.

Aasmäe tõi veel ühe näite loomariigist: meie esivanemad olid urgudes elavad õnnetud hiiresuurused olendid, kes dinosauruste kõrval olid täiesti perspektiivitud. «Aga imetaja idee oli niivõrd tugev, et siin me nüüd istume ja mõtleme, millal nafta otsa saab.»

Kõik on vastu

Kogu probleem on Aasmäe meelest hoopis selles, et inimkond ei taha kõrvale keerata fossiilsete kütuste põletamise teelt.

«Mõelge, kui palju on energeetikasektorit aktsiabörsidel; kui palju on töökohti ja kõike seda, mis räägib sotsiaalsest stabiilsusest. Kui äkki tuleks mängu termotuumaenergeetika, jääks pool arenenud maailma inimkonnast ju tööta,» lausus ta.

«Kui minnakse üle elektriautodele, siis mis saab bensiinijaamadest? Te lähete koju, lükkate aku stepslisse ja hommikul on auto täis laetud. Ära jäävad lohvid, mida keegi toodab, naftašeikidele raha andmine, nafta vedamine ja Coca-Cola, mida bensiinijaamades müüakse. Ainuüksi tanklad moodustavad tohutu süsteemi, muust rääkimata.»

Arenenud maailm sõltub naftast

Päevapealt nafta ei lõpe. Kõigepealt hakkab see kallimaks minema ja selle asendajad muutuvad turunõudlikuks ehk konkurentsivõimeliseks. Nafta tõrjutakse sinna, kus seda tõenäoliselt asendada ei saa, näiteks plastiku tootmisesse.

«Arenenud maailm pole nafta tõttu haavatav mitte sellepärast, et ta pole tehnoloogiliselt jätkusuutlik ega tea, mida teha, vaid sellepärast, et tema majandus ja rahandus sõltuvad fossiilsetest kütustest liiga palju,» tegi Aasmäe kokkuvõtte.

Inimkonna arengut analüüsides selgub tema sõnul, et alati on edu saatnud neid, kes on vana eitanud.

«Esimene suur kriis inimkonna ajaloos saabus pärast seda, kui mammutid ja suured sarvloomad maha löödi. On hinnanguid, et teatud piirkondades suri selle tagajärjel kuni 75 protsenti inimestest. Mammutid olid suured lihaloomad ning olid olemas meetodid, kuidas neid kõige paremini küttida, kuid ühel hetkel käis inimkond mammutitest üle ja see ressurss hävis, nagu varsti juhtub naftaga,» jutustas ta.

Pääsesid need tsivilisatsioonid, kes loomade tapmise asemel arendasid karjakasvatust, aga nemad ei osanud jälle maad hoida ja karjatasid need üle.

Seda peetakse suure rahvaste rändamise ja hunnide sõjakäikude põhjuseks. Nendest, kes märkasid maad hoidma hakata ja seda ökonoomselt kasutada, said põlluharijad ja tänu sellele säilis ka karjakasvatus.

Meil hakkab minema paremini

Hardo Aasmäe tegi kiire käigu ka leiutamise ajalukku. Tema sõnul on valdav osa leiutajaid olnud mehed.

«Kust hakkas meie kodus mehhaniseerimine? Mehed ei viitsinud vett tuua ja leiutasid veevärgi! Varsti ei viitsitud puid lõhkuda ja ennäe — tekkis keskküte. Traditsioonilised naiste tööd on vähem mehhaniseeritud või need mehhaniseeriti hiljem. Näiteks pesumasin tuli palju hiljem kui keskküte,» rääkis ta.

Näputöö on asendanud tööstus ja praegu oleks võimalik lasta endale juba masinal ülikond õmmelda.

«Me ostame vabrikuülikondi sellepärast, et hiinlasest õmbleja on odavam kui masin. Kui see ei oleks, siis mindaks üle süsteemile, kus masin õmbleb igaühele individuaalselt oma ülikonna,» pajatas ta. «Seda oleks võimalik juurutada juba täna, aga see on praegu inimtööjõust kallim.»

Aasmäe sõnul pole see tehnoloogiline, vaid majanduslik probleem.

«Ja mina ootan huviga seda aega, millal lõpeb nafta ja millal öeldakse, et ei, odavat hiinlast meil enam ei ole. Pärast mõõdukat kriisi omandabs tehnoloogiline ühiskond hoopis uue kvaliteedi ja meil hakkab minema veel paremini.»

Rooma klubi

Rooma Klubi asutati 1968. aastal. Klubi tegevuse peamine motiiv on mure inimkonna tuleviku pärast.

Klubi foorum esitas 1972. aastal raporti «Kasvu piirid», mis tekitas ulatusliku diskussiooni inimkonna ees seisvatest väljakutsetest.

Klubisse kuuluvad teadlased ning äri- ja ühiskonnategelased. Sellel on üle 30 rahvusliku ühenduse.

Eesti Rooma Klubi asutati 9. jaanuaril 2001. Praegu kuulub sinna 54 väljapaistvat teadlast ning majandus- ja ühiskonnategelast. Eestlased on osa võtnud Rooma Klubi aastakonverentsidest Ankaras, Ammanis ja Helsingis.

Kõrge intellektuaalne potentsiaal ning väga piiratud liikmete arv (see võib tõusta kõige enam sajani) jätavad klubi paratamatult ebamaiselt kõrgeks katedraaliks. Ta on maailma vaimne teenäitaja, mida kuulatakse. Kui vaid kuulda võetaks!

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.75