USA välisministeerium kutsus Läti ja Soome suursaatkonna kaudu levitatud kirjas ameeriklasi olema 1. novembri paiku ostukeskustes ja ühiskondlikes sõiduvahendites eriti ettevaatlikud.

Teravama keelega kommentaatorid seostasid hoiatust kohe tänaste Ameerika presidendivalimistega ja praegu ametis oleva presidendi püüdega tõmmata endale Põhja- ja Baltimaades elavate ameeriklaste hääled. Alust selliseks kahtluseks on, sest mida usutavamalt suudab George W. Bush kujutada terroristide haaret, seda põhjendatum näib tema administratsiooni jõuline välispoliitika.

Eelnevast kahtlusest mööda vaadates tuleb siiski tunnistada, et Eesti on viimastel aastatel teinud kõik selleks, et terroristid võiksid meie vastu huvi tunda. Ehkki neile on maailmas suur hulk atraktiivsemaid kohti, ei või me ikkagi päris kindlad olla, et ühel hetkel just siin kättemaksupommid ei kärgata.

Kõlab küll julmalt, kuid tegelikult ei ole tänapäeva maailmas terroriohust vabad mitte ühegi riigi kodanikud, toetagu nende kodumaa USA juhitavat koalitsiooni Iraagis või mitte. Eeldades, et vägivallatsejate peamine eesmärk on pälvida tähelepanu, sobivad neile rünnakuobjektideks sisuliselt kõik kohad, kus on korraga koos palju inimesi. Potentsiaalsete ohvrite rahvus, usuline kuuluvus ja poliitilised tõekspidamised on seejuures teisejärgulise tähtsusega.

Kahjuks ei saa lihtne inimene kusagil maailmas suurt midagi teha, et kindlalt välistada enda ohvriks sattumist. Terror on olemuselt salakaval ja ülekohtune, selle eest on keeruline põgeneda. Nii teabki ajalugu paljusid kordi, mil kurjategijad on rünnanud just seal, kus seda kõige vähem oodatakse, sest nii on lihtsam plaane ette valmistada ja ellu viia. Seepärast on hea, kui meie kaitsejõud on valvel, ent ei lase kasvada asjatul paanikal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0