Jaan Leetsar, kas maaelu foorumit oli tarvis?

Seda foorumit oli väga tarvis, kuid see ei täitnud oma eesmärki. Ja pigem segas see, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oli Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse ürituse enda kanda võtnud.

Samal teemal: Maal asuvad kutsekoolid toetavad maaelu (1)

Vaieldi kõvasti ja jäädi seisukohale, et tuleks korraldada maaelu visiooni konverents. Ka minu arvates peab seda tegema, sest sihtasutuse maaelu toimkond on olnud lõhki peaaegu algusest peale. Veelahe on jooksnud suurtootmise tähtsustamise ja sellele antava rohelise tee ning talumajandusele orienteeritud maaelu vahel. Ülekantud mõttes tahab üks pool tagasi mõisasüsteemi ja teine seda, mis 1940. aastal Eestis kaduma läks — peretalusid ja ühistuid.

Kogu riigis aga jookseb veelahe raha võimu ja rahvuslike huvide vahel. Ühel pool on ameerikalik raha võim aktsiaseltside ja muude suurettevõtete kujul ning teisel poolel elatist pakkuvad peretalud.

Kust need 30 000 töökohta tulevad?

See loosung oli rohkem ajakirjanike ja poliitikute pilgu püüdmiseks. Aga ajakirjanikke eriti polnudki ja poliitikuid oli ka vähe. Valitsuses olevad Res Publica ja Reformierakond olid esindamata. Järelikult pole maaelu nendele tähtis.

Foorum kujunes huvitavaks.

Ärimees Rein Kilk avaldas sõna võttes lootust, et mõne aasta pärast on kõik põllumajanduses tegutsevad suurtootjad miljonärid, nagu on temagi. Talupidajate keskliidu direktor Kaul Nurm soovitas aga Euroopa Liidu toetused suunata eeskätt talumajanduse ja väikeettevõtluse rajamiseks ning alternatiivsete tegevusalade arendamiseks. Tema arvates on mõttetu kulutada raha suurfirmadele, kes nagunii on konkurentsivõimelised ja suudavad ise endale kasumit teenida.

Minu arvates ongi õige suunata Euroopa Liidu tugifondid maarahvale. Ehk siis tuleb midagi ka Võrtsjärve äärde. Seniajani pole seal ühtki senti nähtud.

Millest te oma ettekandes rääkisite?

Rääkisin kahest maailmavaatest.

Üks neist baseerub isekusele ehk kasumitootmisele ja isikliku rikastumise eesmärgile ning teine isetusele ehk koostööle. Isekusele suunatud tegevus, kui sellel on raha jõud toeks, võib teistele isikutele palju kurja teha.

Kapitaliühingud põhinevad raha võimul ja seal valitseb vähemus raha jõuga enamuse üle. Ühistu on demokraatlik, seal otsustab enamus.

Toonitasin, et peaksime minema euroopaliku koostöö suunda.

Romano Prodi ameeriklasest nõunik Jeremy Rifkin räägib õnnelikust Euroopast. Tema sõnul on Euroopa õnnelik seetõttu, et paljud teevad koostööd, ning ameerikaliku suuna tõde on, et saagu igaüks ise endaga hakkama. Soovitan valida euroopaliku isetuse, et karjas olemise kaudu saada oma tegevusele toetust.

Eurooplane on ameeriklasest vaesem, kuid ta ei pea 14 tundi päevas töötama, tal on kaks nädalat pikem puhkus ja ta on õnnelikum. Tema seljataga on ühiskonna toetus.

Mulle ei tulnud vastulööki, hoopis kiideti mu ettekannet.

Riigikogu ning valla- ja linnavalitsused on samuti ühistud. Poliitilise ühistegevuse tulem ongi Riigikogu. Erakonnad tähendavad samuti ühistegevust. Seda tunnistab ühistuteooria.

Mida foorum otsustas?

Talunikud olid ette valmistatud eelnõu vastu ning foorumi lõppdokument viimistletakse hiljem.

Viljandimaalt kõnelesid peale minu ja Arnold Pastaku veel talupidajad Viktor Leis ja Arvo Veidenberg. Meie kõik olime raudkindlalt talupere ja ühistegevuse toetajad.

Ükskõik mil moel seda ühiskondlikku lepet ka kirja ei pandaks, niikaua, kui kõike otsustatakse Toompeal ning seal otsustavad üksnes linlased ja linlikult meelestatud riigitegelased, ei tule meie maaelust midagi välja. Toompea oma isekuses ei hakka otsustama maarahva hoidmise kasuks. Küsimus ongi selles, kuidas panna Toompead otsustama rahva poolel.

Me tahame kasutada Euroopa traditsioonilist ühinenud põllumajanduspoliitikat ja selle kaudu anda tuge taludele ja ühistutele. See ongi Euroopas maaelu alus ning selle tõttu on antavad toetused suunatud maaelu arendamisele. Suurtalud tahavad aga kõiki toetusi saada endi valdusse. Rahvaliitki toetab praegu suurettevõtteid. Ainult Isamaaliidus on hakatud muud juttu rääkima.

Rein Kilk ütles, et suurtootjad saavad varsti miljonärideks. See raha viiakse ettevõtteist välja või müüakse need ettevõtted maha.

Arvamus

President Arnold Rüütel

Tegemist ei ole üksnes sotsiaal-majandusliku ülesandega, mille lahendamine vähendaks toimetulekuraskustesse sattunute arvu ning aitaks suurendada nii inimeste kui riigi sissetulekuid. Kõnealusel ülesandel on otsene seos ka eestlaste elulaadi ja identiteediga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0