| |
|
 |
Viljandimaa Noortekeskuse psühholoogi Juta Oja kogemuste põhjal ei julge probleemide küüsi sattunud noored tihti koolipsühholoogi jutule minna.
Foto: Elmo Riig |
|
Viljandimaa Noortekeskus võib psühholoogita jääda
(61)
02.11.2004 00:01
Rannar Raba, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Uue aasta algusest võib Viljandimaa Noortekeskus lõpetada noorte psühholoogilise nõustamise, sest selle teenuse elus hoidmiseks ei leidu rahastajat.
Psühholoog Juta Oja rääkis, et keskuses töötatud kolme aasta jooksul on talle selgeks saanud, kui oluline on noortele neutraalsel pinnal pakutav tasuta nõustamine. «Igas kuus on lisandunud keskeltläbi kaheksa juhtumit, mõnikord aga ka tunduvalt rohkem. Iga juhtum eeldab tööd päris paljude inimestega,» selgitas ta. Oja sõnul kardavad lapsed ja noored tihtilugu oma murega koolipsühholoogi jutule minna, sest nad arvavad, et teised saavad sellest aimu ja hakkavad narrima. «Psühholoogi poole pöördumine tähendab seda, et inimene pole endaga päris hästi toime tulnud ehk siis pole nii edukas kui mõni teine,» selgitas Oja. «Õrnas eas noored kardavad seda avalikult tunnistada.» Samuti on õpilaste seas levinud eksiarvamus, et koolis töötav psühholoog saab liiga hästi õppeasutuse juhtide ja õpetajatega läbi ega ole seepärast usaldusväärne. Praegune rahastamine lõpeb «Kui ma ise koolis töötasin, küsisid lapsed minult mitu korda, et ega ma lõunalauas direktori või õppealajuhatajaga vesteldes nende probleemidest ei rääkinud. Neil lihtsalt on selline kartus.» Seni on noortekeskuse psühholoog tegutsenud peamiselt haigekassa rahastatava terviseedenduse projekti toel ja saanud väiksemat abi haridusministeeriumist. Edaspidi jagab haigekassa summasid aga üksnes riigihangete kaudu ja nii langeb noortekeskuse senine rahaallikas ära. Projektijuht Kristiina Tropp avaldas lootust, et nõustamise jätkamiseks leitakse siiski võimalus. «Noortekeskusel tuleb selles osas vaeva näha, sest noorte vaimne tervis on väga oluline,» rõhutas ta ja leidis, et psühholoogiline abi võiks olla ühendatud praegu maavalitsuse kaudu rahastatava infotöö ja karjäärinõustamisega. Riik hoiab kokku Maavalitsuse noorsoo peaspetsialist Riina Tootsi kiitis noortekeskuse senist initsiatiivi haigekassast tarvilike summade hankimisel, kuid leidis, et edasine on väga tume maa. «Need asjad on palju laiema ulatusega, kui mina siin oma väikese koha peal otsustada saan. Me teeme muidugi omalt poolt kõik, mis võimalik. Oleme infopäevadel sellest rääkinud, kuid otsused tulevad ikkagi kõrgemalt.» Tootsi sõnul on igal aastal räägitud ka näiteks karjääri- ja kutsenõustamisele mõeldud summade suurendamisest, kuid tegelikkuses püüab riik noorte arvelt pigem kokku hoida. «Hea, kui praegusedki summad säilivad,» lausus ta. Arvamus Lea Lükk,
noortekeskuse juhataja Tarvis oleks 45 000 krooni aastas, et poole kohaga
psühholoogi tööl hoida. See on üsna suur summa ja pole erilist lootust seda
sponsorluse korras saada. Eraettevõtjad on meid toetanud konkreetsete
materjalide või mõne tordiga, kuid raha nad ei anna. Seepärast peakski asja
lahendama riik ehk tema kohapealne esindaja, kelleks on
maavalitsus.
|
Tee koduleheks
