Aktsiaseltsi Silindia meistrid Rait Roost (vasakul) ja Arvo Maaris pandi tänavu suvel Viljandi Pauluse kiriku põhjaristile uue aluskivi. Foto: Leili Männik

Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Mart Salumäe on säilitanud Eesti esimese presidendi isa ja vanaisa ehitusalase näputöö.

«Üks nurgatorni tipp on tõenäoliselt president Konstantin Pätsi isa ja vanaisa näputöö. Seda välistingimustes enam hoida ei või, aga kui kiriku siseremont tehtud saab, siis paneme selle kõigile vaatamiseks välja,» lubas ta.

Teise huvitava asjana tõi Salumäe välja kaks skulptuuri, mis mõni aasta tagasi põhja- ja lõunaportaali kohal seisid.

«Seniajani ei ole teada, mis materjalist need skulptuurid on valatud. Tundub, nagu oleks tegemist põletatud lubimördiga, aga see on palju sõmeram ja sellepärast paljusid asjatundjaid imestama pannud.»

Jaan Lattiku toas oli neli ahju

Legendaarse kirikuõpetaja Jaan Lattiku toa restaureerimisel avastati, et seal on olnud neli ahju, millest igaühele oli ehitatud omaette võlv. Ahje oli mitu sellepärast, et külmas kirikus tuli kõvasti kütta, hoidmaks vähemalt üht nurgakest soojana.

Möödunud aastal restaureeriti ka harmoonium. «Selle ajani ei teadnud me, mis aastal on see pill tehtud. Nüüd selgus, et harmooniumi oli tihendatud «Stuttgarten Zeitungi» 1857. aasta numbriga. Nii saimegi pilli sünniaja dateeritud,» rääkis Salumäe veel ühest paljastatud saladusest.

Kirik tähistas aastapäeva

Pühapäeval tähistas Viljandi Pauluse kogudus tänujumalateenistusega oma kiriku 138. aastapäeva. Avati fotonäitus, millel on ülesvõtted viimase kümne aasta vältel tehtud restaureerimistöödest ning Mart Salumäe (pildil) ütles tänusõnu nendele inimestele, kes on aastate jooksul ajaloolise kirikuhoone remondile kaasa aidanud.

Aastapäevaüritus ei tähenda õpetaja sõnul aga kaugeltki seda, et Pauluse kirik oleks valmis saanud.

«Neli aastat tagasi tehtud projekti järgi oleks kiriku täielikuks restaureerimiseks vaja läinud umbes seitse miljonit krooni,» rääkis Salumäe. «Kümne aasta jooksul on õnnestunud leida mitmesuguseid rahastajaid ning pühakoda on restaureeritud ja parandatud umbes nelja miljoni krooni eest. Umbes kuus miljonit läheks praeguste hindade juures veel vaja, enne kui see kirik näeb seest ja väljast välja nagu uus.»

Neelukohad lasevad vett läbi

Kõige kiirema tööna nimetas Pauluse kiriku õpetaja katuseremonti.

«Suviste suurte vihmadega on hakanud kaks katuse neelukohta tugevasti vett läbi laskma,» selgitas ta. «Kunagi kaheksakümnendatel aastatel ehitati need valesti. Seal on valtsid täiesti lahti tulnud ja see tähendab seda, et lappida neid enam ei anna.»

Kõnealuse töö maksumuseks ütles Mart Salumäe pool miljonit krooni, sest ka sarikad tuleb ära vahetada. Selleks tööks pole ehitajaga käsi veel löödud, sest rahastajat ei ole.

Salumäe sõnul saab Pauluse kirik pühakodade restaureerimise programmi kaudu 2007. aastaks seitse miljonit krooni. Teades, kui palju on programmis objekte, mis tuleb korda teha, arvab õpetaja, et see aeg on veel kaugemal. «Lisaks ei pea Pauluse kiriku katus nii kaua vastu ja siis tuleks hakata juba lagesid välja vahetama.»

Kirikukivid enam pähe ei kuku

Siiski teatab Mart Salumäe viljandlastele, et nood võivad rahuliku südamega oma lapsed Kirikumäele mängima saata — kiriku katuselt enam kive ei kuku.

«Eriti varisemisohtlik oli põhjaviil, kust suur rist koos aluskiviga ähvardas alla kukkuda. Nüüd on see korras,» rääkis Salumäe. «Järgmisesse aastasse jääb veel umbes 50 000 krooni eest töid, mida tänavu ei olnud võimalik teha, näiteks idaviilu rist on praegu Tartus ümbervalamisel.»

Pidev ehitamine on suur nuhtlus

Mart Salumäe sõnul on see üks suur nuhtlus, et kogu aeg on mingisugune osa kirikust tellingutes ja midagi on laiali.

«Puhtmajanduslikult võttes oleks kõige odavam kirik korraga ära restaureerida, sest kui me praegu mingi töö planeerime, siis kolme aasta pärast on see oluliselt kallim,» selgitas ta.

Teisest küljest peab koguduse õpetaja seda omamoodi võluvaks, et midagi kogu aeg areneb.

«Ma unistan ajast, mil ma saan remonditegemise mõttes käed rüpes istuda ning olla kindel, et katus ei jookse läbi, laetala ei ähvarda inimestele pähe kukkuda ja elektrijuhtmed ei lähe lühisesse,» kõneles Mart Salumäe.

Pauluse kirik

Viljandi Pauluse kiriku ehitamise otsus võeti vastu 1860. a.
Kiriku nurgakivi pandi peetripäeval, 29. juunil 1863. a.
Kirik pühitseti 30. oktoobril 1866. a.
Ulatuslikumad restaureerimistööd algasid 1993. a. torni tellingute ehitamisega. Restaureerimiseni jõuti 1994. a.
2004. a. on tänu Riigikogu antud toetusele suudetud lõpetada kiriku lõunaviilu ja -portaali restaureerimine, korda tehtud varisemisohus põhjaviil ning parandatud idaviil.
1999.—2000. a. paigaldati kirikusse põrandaküte ning muudeti kirik aasta läbi muusikategevuseks sobivaks paigaks.

Allikas: Mart Salumäe

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5