Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool restaureerib direktor Arnold Pastaku valvsa pilgu all mõisaaegse nuumhärgade lauda puidutöökojaks. Foto: Peeter Kümmel

Foorumi juhatas sisse president Arnold Rüütel. Ettekandeid tegid paljud, nende hulgas Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak.

Arnold Pastak, kas seda foorumit oli üldse vaja?

Samal teemal: Maapoliitika veelahe jookseb suurtootmise ja peretalu vahelt

Maaelu foorumi korraldasid Ühiskondliku Leppe Sihtasutus ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning nad olid esitanud mõtte luua maale aastaks 2010 juurde 30 000 töökohta eesmärgiga tagada maa-asustus. Foorumit oligi vaja selle probleemi teadvustamiseks ja ülesande seadmiseks.

Põllumajandus-kaubanduskoja maaelu toimkonna esimees, Põlvamaa Timmo Tallide omanik Margus Timmo ütles oma ettekandes, et üks võimalus selleks on tekitada maale uusi ettevõtteid ja teine olemasolevaid arendada nii, et igaüks palkaks mõne töötaja juurde. Praegu on maapiirkonnas registreeritud üle 23 000 ettevõtte.

Ühiskondliku Leppe Sihtasutus tahab saavutada sellist osapoolte lepet, mida valitsus, parlament ja ettevõtjad arvestaksid. Omaette tegutsedes ei saavuta keegi midagi ja üldse oleneb kõik igaühe igapäevasest tööst.

Millest foorumil rääkisite?

Rääkisin sellest, miks peavad kutseharidusasutused maal asuma: neil on oluline roll maaelu jätkumisel ja selles, et kõik noored viimseni linna ei läheks.

Praegu käib hiiliv haldusreform ning riigiasutused koondatakse suurtesse keskustesse, tulevikus tahetakse neisse koondada ka kutseõppeasutused.

Aga me ei arvesta sel juhul õppijate kulutusi. Kaugelt linnas koolis käies kulub õpilasel palju sõidu- ja elamisraha. Vaene pere ei suudagi last linnakooli saata. Räägitakse küll toetustest, kuid toetatakse ainult kolmandikku tublimate õppijate hulgast.

Kui kutsekoolid pannakse võistlema suurte linnakoolidega, siis maal asuvad õppeasutused kaotavad. Meie kulutused ühe õpilase kohta on selgelt suuremad.

Minu sõnum oligi, et me peame säilitama maal tegutsevad kutseõppeasutused ning arvestama nende eripära ja hoidma sidet maaga. Kõike ei saa linnas õpetada.

Kahjuks on pearaha nii väike, et ei olegi võimalust kõiki praktilisi oskusi õpetada. See on aga ametiõppes hädavajalik. Kündmise õpetamiseks läheb tarvis traktorit ja sellele kütust ning 30 õpilasele ei saa korraga kündmist õpetada. See õpetus peab olema individuaalne.

Missuguseid mõtteid teised sõnavõtud tekitasid?

Räägiti väikestest hoiu-laenuühistutest, mida on Eestis ainult kümmekond. Nende alusel võiks luua ühistute panga. Kõik meie pangad on väliskapitali käes. Kodumaise kapitali tulu investeeritaks kohapeale. Foorumil öeldi: hädine ja vilets on see rahvas, kellel pole oma kapitali.

Väiketalude ellujäämine oleneb ühistulisest tegevusest. Suurtalud saavad ise hakkama.

Arutati ka alternatiivseid tegevusi. Rõhutati, et Euroopa Liidu nõuded ei tohiks väikestelt turismitaludelt ja söögikohtadelt individuaalsust ära võtta.

President Arnold Rüütel pidas sissejuhatava kõne ja kuulas kogu päeva teisi. Ka Aadu Luukas ei lahkunud enne päeva lõppu.

Ärimees Rein Kilk, kes kasvatab lambaid ja roose, väitis foorumil, et oma esimesed suured summad oli ta teeninud just roosi-, kurgi- ja kapsakasvatuse ning mesindusega.

Kilgi arvates oleks võinud foorum keskenduda sellele, kuidas paremini kasutada Euroopa Liidu ühinemise järel tekkinud kapitali.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0