Sakala < 02.oktoober 2004 >
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam Töötajad Uus
> Esileht
> Uudised
> Arvamus
> Sport
> Artiklid
> Kevadelugu
> Laupäev
> Sisukord
> Kõik artiklid
> Postimees
> Pärnu Postimees
> Virumaa Teataja
Logi sisse
Nimi
Parool
 
Registreeru
Unustasid parooli?
Gallup
Millal te viimati Eestis rongiga sõitsite? (664)
 Tänavu septembris
  17%
 Sel aastal
  13%
 Paar aastat tagasi
  20%
 Rohkem kui viis aastat tagasi
  45%
 Polegi sõitnud
  5%
 

Vaata tulemusi
Arhiiv

Vajuta siia
Lugeja soovitab
>>   Täna
>>   Sel nädalal
>>   Sel kuul

Eilne loetavuse TOP
Kõik peoteenused ühest kohast (27)
Metsaveok rikkus külavahetee (7)
Spordihoone taha kerkib detsembriks tennisehall (37)
Paadipõgenike monumendi avamine pani Dalarö eestlastest kihama (4)
Suurvõit sai omaniku

 >>
Kuu TOP50

Viited
Viljandi linn
Viljandi maakond
Viljandi Pärimusmuusika - festival
Nädal Viljandis
Ugala
Saada vihje

 
 Esileht 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

 
Kristjan Suits (vasakul) aitab Enriko Kruuse ahiküttega korterisse hea meelega puid tassida.
Foto: Elmo Riig
Maalapsed õpivad linnas iseseisvust (3)
02.10.2004 00:01
Kristina Lohu, Jakobsoni gümnaasiumi õpilane
Age Viira, Jakobsoni gümnaasiumi õpilane



Kommenteeri
| Loe kommentaare

Kristjan Suits ja Enriko Kruuse on tulnud Jakobsoni gümnaasiumi õppima väljastpoolt Viljandit.

Kristjan, kel on käsil üheteistkümnes klass, on soetanud endale elamispinna Ilmarise tänaval. Sama kooli abiturient Enriko elab Lossi tänaval koos tudengist õega, kes õpib Viljandi Kultuuriakadeemias.

Kuidas leidsite praeguse elamiskoha?

Enriko: Vahetult enne kümnendat klassi sain ema tuttavate kaudu Peetrimõisa maja. Seal elasin ühe aasta. Loobusin sellest kesiste elamistingimuste pärast: külm oli. Järgmisena leidsin sugulaste kaudu Meeme tänavale katusekorteri. Sama palju pidin üüri maksma, aga elamistingimused olid paremad. Enne selle kooliaasta algust pani mu õde aga lehte kuulutuse, et suuremat korterit leida. Nii jõudsimegi lõpuks siia Lossi tänavale.

Kristjan: Mina leidsin oma elamise tuttavate kaudu.

Kellega te korterit jagate?

Kristjan: Minul on väga tore korterikaaslane Tristan maagümnaasiumist. Koos on hea õppida, sest aitame üksteist.

Enriko: Majas elasin koos õe ja vennaga. Kortereid olen jaganud ainult õega.

Miks te kodust bussiga kooli ei tahtnud käia?

Enriko: Bussid ei käi nii tihti, seepärast on mugavam elada linnas.

Kristjan: Mina peaksin sel juhul hommikul pool kuus ärkama. See oleks mulle suur aja- ja energiakulu.

Kuidas linnakoolis õppimine vanemate rahakotile mõjub?

Kristjan: Tulevikku arvestades tasub see ära. Haridust ei tasu rahas mõõta.

Enriko: Kulutused on suured, aga vastutasuks aitan ma kodus vanemaid.

Kui sageli te kodus käite?

Enriko: Igal nädalavahetusel.

Kristjan: Tavaliselt lähen nädalavahetusel koju: näitan vanematele nägu ja viin pesu pesta.

Millest te linnas elades kõige enam puudust tunnete?

Koos: Korralikust soojast söögist.

Kristjan: Eriti just ema tehtud söökidest.

Mida te päeva jooksul sööte?

Enriko: Põhimenüüs on kiirnuudlid, saiakesed ja morss. Minu «firmatoidud» on aga tatrapuder ja praetud makaronid hakklihaga.

Kristjan: Kiirnuudlid on jah päris tihti menüüs. Sõpradega koos on lahe pitsat teha. Kui kõik koos valmistame, tuleb odavam ja lõbus on ka. Minu «firmaroog» on ahjukartulid kastmega.

Mis on vanematest eraldi elamise plussid ja miinused?

Kristjan: Miinuseid eriti polegi, võib-olla ainult söögitegemine. Aga suurim pluss on see, et ülikooliajaks olen siis juba kogenum.

Enriko: Väga hea on see, et tulen ja lähen, millal tahan. Aga kooli peab jõudma. Nii ikka ei lähe, et kogu aeg panen pidu. Et vanematest eraldi elada, peab mõistust olema.

Kui tihti te koristate?

Kristjan: Koristan siis, kui aega saan. Kaks korda nädalas kindlasti. Paberimajandust ei saa aga vist küll kunagi korda: raamatuid ja pabereid on kõik kohad täis! Aga vähemalt hambahari peab õige koha peal olema.

Enriko: Nõud pesen pärast sööki kohe ära. Nädalas korra koristan kogu korterit. Vaipu klopin päris tihti. Sellist suhtumist küll pole, et ainult siis peab kõik korras olema, kui vanemad külla tulevad.

Kui tihti teil külalisi käib?

Enriko: Kui on veerandi lõpp või sünnipäev, siis on rohkem sõpru külas. Aga juhuslikke külalisi käib ikka ka, klassivennad näiteks.

Kristjan: Esimesel aastal käis külalisi rohkem. Nüüd käivad põhiliselt klassikaaslased, tihti siis, kui neil bussi väljumiseni aega on. Võib öelda, et minu pool on nagu teine bussipeatus.


Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
HindaHinda 
Hinne: 3.67
Hinda


Loe ka teisi uudiseid | Kommenteeri (3)

Esileht: populaarseimad vestlusteemad
  Loo uus vestlusteema
 
Sakala Maailm

Postimees Online
Ava uudistetasku  
19:23
02.10
Märtin on teise võistluspäeva järel neljas (3)
17:03
02.10
Märtin vähendas Sainziga vahet
16:50
02.10
Oscari võitnud filmire˛issöör plaanib komöödiat Iraagi sõjast (16)
16:31
02.10
Prantslastest pantvangide vabastamine Iraagis ebaõnnestus (1)
16:17
02.10
Mees üritas Lasnamäel kioskit röövida (14)
15:56
02.10
Koer tulistas jahimeest (28)
15:44
02.10
Solbergi edu juba üle minuti, Märtin jätkab neljandana (1)
15:20
02.10
Bushi ja Kerry esimest teledebatti jälgis 62,5 miljonit inimest (2)
14:56
02.10
Briti eakad peavad tänapäeva elu põlastusväärseks (18)
14:27
02.10
G7 nõuab naftatoodangu suurendamist (2)
14:00
02.10
Umbes 30 inimest pani Tõnismäe mälestusmärgile lilli (25)
13:42
02.10
Nalja-Nobeli preemia läks kiilaspäisust varjava soengu leiutajale (3)
13:22
02.10
Palestiinas kuulutati välja eriolukord (15)
12:59
02.10
India kirdeosas hukkus plahvatustes vähemalt 22 inimest
12:43
02.10
Grönholmi ebaõnn kergitas Märtini neljandaks (2)
>> Vanemad uudised
Arhiiv
OKTOOBER 2004
E T K N R L P
     1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
  <september november>

 

   
   
©2002-2004 Sakala Abiinfo kood Codewiser, disain OKIA