Kui 2003. aasta teises kvartalis oli Viljandi maakonna keskmine palk aasta varasemaga võrreldes 1300 krooni ehk 26 protsenti kerkinud, siis tänavu oli see mullusest hoopis 15 krooni väiksem.

Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul on langus nii väike (0,25 protsenti), et jääb lubatava vea piiridesse. «Ilma ebaregulaarseid preemiaid arvestamata on olnud isegi 0,2-protsendiline tõus,» teatas ta.

Kusma andmetel maksti preemiaid iga töötaja kohta 100 krooni ehk 26 krooni vähem kui aasta varem.

Keskmise palga suurim langemine leidis aset eelmise aasta kolmandas kvartalis, mil see kahanes peaaegu 900 krooni, 5015 kroonini.

Kusma sõnul on teine ja kolmas kvartal puhkusetasude tõttu väga kõikuvad. Nii näiteks tõstab juunis õpetajatele väljamakstav kahe kuu puhkuseraha tublisti teise kvartali keskmist ja langetab kolmanda oma.

Eelmise aasta lõpul tõusis maakonna keskmine palk 5772 kroonini ja langes tänavu esimeses kvartalis 5360 kroonile.

Enamikul tõusis tublisti

Peale Viljandimaa on keskmine palk aastaga langenud veel Järvamaal, kus see kahanes 130 krooni.

Lääne-Virumaal on palk aasta jooksul tõusnud 118 krooni ja kõigis teistes maakondades vähemalt 300 krooni. Edukamad olid selles osas Tartu- ja Hiiumaa, kus keskmine palk suurenes vastavalt 912 ja 908 krooni.

Kõige kõrgem oli keskmine palk traditsiooniliselt Tallinnas (8999 krooni) ja Harjumaal (8730). Neile järgnesid Tartumaa (7018) ja Hiiumaa (6373).

Viljandimaa on 5897 krooniga kümnendal kohal mulluse viienda asetuse asemel. Eesti keskmine palk tõusis teises kvartalis 7417 kroonini ehk 502 krooni mullusest kõrgemale.

Põhjus teadmata

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, on keskmine brutopalk Eestis kerkinud 7,3 protsenti. Statistikaameti hinnangul aeglustab palgatõusu see, et alla 50 töötajaga ettevõtted on palkasid tõstnud kõigest 1,9 protsendi võrra.

Kas väikeettevõtete suur osa on süüdi ka Viljandimaa kehvas tulemuses, ei osanud Mare Kusma ilma täiendava analüüsita öelda.

Tema kinnitusel ei saa keskmist palka mõjutada ka näiteks see, et üks suuremaid tööandjaid Viljandi Politseiprefektuur ühendati Tartuga.

«Neil on küll tsentraalne raamatupidamine, kuid palgastatistika andmed saame neilt maakondade kaupa kätte,» selgitas ta.

Arvamus

Peep Raju,
Viljandimaa Tööhõiveametidirektor

Ei usu, et mõni firma juba tööl olevatel inimestel palka alandaks. Pigem püütakse üha rohkem uusi töötajaid palgata miinimumpalga eest ja kuigi töötasu lubatakse hiljem tõsta, hoitakse seda kaua samal tasemel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1