| |
|
 |
Lidia Roolaidis on ühendatud näitleja, tantsija ja sportlane. Foto: Elmo Riig |
 |
Lidia Roolaidi hinge toidab näitlemine
(28)
01.06.2005 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Paalalinna gümnaasiumi abiturient Lidia Roolaid peab
seitset aastat näitlejaelu heaks kogemuseks ja Ugala teatrit imeliseks
maailmaks.
Lidia Roolaid meenutab, et kui «Lumekuningannasse» hakati näitlejaid otsima, soovitas tollane klassijuhataja Ene Soolo tal selles kaasa lüüa. Lavastaja Kristi Teemusk leidis, et kandidaat on igati sobiv ja nii sai neiust näitleja. Edasi tulid rollid lavastustes «Nukitsamees» ning «Kardemoni linna rahvas ja röövlid». Viimast esitas trupp Paide kultuurikeskuses kooliteatrite festivalil ja võistlus tõi neiule parima naisnäitleja tiitli. Ugalas alustas Lidia Roolaid näitlejateed lavastuses «Peeter Paan». «Hiljem hakkas näitlemine mulle meeldima ja mind kutsuti edaspidigi mängima,» ütleb noor näitlejanna. Ta on kaasa löönud veel «Kullaketrajates», «Pöial-Liisis» ja «Tuhkatriinus». «Kahju, et «Tuhkatriinu» pooleli jäi, seda oleks tahtnud edasi mängida,» nendib ta. Tänavu jäi Lidia Roolaid teatrist sootuks kõrvale, sest abituurium nõudis rohkem pühendumist õppimisele. Kirg ja hobi «Näitlemine oli midagi, mis toitis mu hinge, see oli hobi ja kirg,» mõtiskleb neiu. Ugala teatrist on tal vaid head mälestused. «See on omaette maailm ja inimesed on seal viimase peal,» lisab ta. Lidia Roolaidi sõnul on teater teda muutnud, see on andnud talle esinemisjulguse ja oskuse olla tema ise. Neiu hinnangul kardavad paljud inimesed teistest erineda ja eelistavad olla klassikaliselt ühtemoodi. Lavakunstikateedrisse õppima minek on tal mõtetes teisejärgulisena, sest rohkem tahaks ta õppida rühmvõimlemist. «Võimalik, et minust saabki hiljem treener, aga ma võin ka liituda mõne heal tasemel grupiga ja edasi võistelda. Sel alal on võimalik palju saavutada ja auhinnaraha pole väike.» Neiu on kergejõustikuga tegelnud neli aastat. Poolteist aastat tagasi jäi talle külge pikamaajooksu pisik. «Olen ümber Viljandi järve jooksnud ja jäin saadud kohaga rahule. Ma ei võtnudki võistlust väga tõsiselt, sest vahepeal ootasin sõbrannat järele,» naerab ta. Pallimängudest on talle kõige meelepärasem võrkpall. Spordikooli võimlemisrühm, milles neiu kaasa lööb, sai hiljuti programmis «Kauni rühiga ellu» kõrgeima arvu punkte ja kuldplaadi. Tants on osa elust Lidia Roolaidi kolmas hobi on tantsimine. Ta käib Fortiuse stuudios Fitgirli tantsugrupis. «Selle grupi tüdrukud käivad lisaks tantsimisele jõusaalis ja jooksmas,» räägib ta. Sealt on ta leidnud endale palju toredaid tutvusi. Tütarlaps on osalenud show’tantsu rühmas, mida käis õpetamas üks Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng. Seal on tema hinnangul glamuurne õhkkond, sest tantsitakse kabaree- ja varieteetantse ja kleidid on suursugused. Et paljud tantsijatest on tänavused lõpetajad, olevat grupi tegevus mõnevõrra soikunud. «Edaspidi tahaksin hakata tegelema rahvatantsuga. Olen rahvatantsijaid pidudel näinud, neid on huvitav vaadata,» mõtiskleb neiu, kuidas oma tantsuoskusi veelgi parandada. Roolaid tunnistab, et kõigi nende hobide kõrvalt ei jää tal vaba aega eriti palju üle ja vahetevahel tuleb mõni trenn päevakavast maha kustutada. Koolis on ta oma sõnul siiski edukalt hakkama saanud. «Usun, et ka õpetajad mõtlevad nii,» lausub abiturient. Õppeainetest eelistab ta pigem humanitaaraineid. Viljandis on pingevabam elu Lidia Roolaid käib sageli kodulinnast ära. Kui ta Tallinnast tagasi Viljandisse tuleb, tunneb ta pingelangust, sest elu on siin rahulikum. Nagu enamik gümnaasiumilõpetajaid, on ka tema mõelnud tuleviku peale. «Viljandis on noortel võimalusi vähem. Ainuke tõsisem neist on kultuuriakadeemia. Kuhu ma ka ei läheks, siia tagasi on alati hea tulla, kas või puhkama,» kinnitab ta. Siin ootavad teda vanaema, ema ja vend. Ema on väga oluliselt tema tõekspidamisi ja hoiakuid kujundanud. «Olen alati optimist ja üritan olukordadest üle olla. Võib-olla pole ma elu tõsisemat külge tunda saanud, aga lahendamata pole ükski probleem jäänud,» kõneleb neiu. Üürikestel nukrushetkedel üritab ta üksi jääda, et mureküsimused läbi mõelda. Lidia Roolaid ütleb, et tõelisi sõpru on tal vähe. Üks on tema pinginaaber Kail Karilaid. «Temaga koos tunnen end vabana. Me nutame ja naerame koos. Kail on realist, kes vajadusel toob mu õhust alla,» iseloomustab ta sõbrannat. Lidia Roolaid peab ennast alati heatujuliseks, ettevõtlikuks ja ausaks inimeseks, kes ei häbene oma tundeid välja näidata. ARVAMUS Kristi Teemusk, lavastaja Mitmes lavastuses Lidiaga koos töötades nägin teda kasvamas ja kujunemas trullakast plikatirtsust kauniks ja võluvaks Kateriinaks ning olen selle üle õnnelik. Temast jäävad meelde särav naeratus, võrratu sarm ja tegutsemislust. Tõeliselt hea ja helge suvetüdruk.
|