Mitmel pool maailmas on lausa teaduslikult tõestatud korrarikkumiste seos linnapildiga.

«Asja loogika on selles, et kui esimene kivi on visatud, siis visatakse sinna kümme järele, sama on sodimisega,» selgitas minister Vaher eilses «Postimehes».

Ehkki Viljandis pole grafiti kuigi suur mure, võib ministriga nõusse jääda. Tänavail laamendajatega võitlemisel pole ilmselt paremat relva kui nende jäljed võimalikult kiiresti kaotada. Lõhkujad peavad mõistma, et nende tegevus on otstarbetu, sest seda lastakse märgata vaid vähestel.

Viljandi kesklinn nagu ka teised Viljandimaa linnad on aasta-aastalt üha kaunimaks muutunud. Eraomanikud on oma hoonete fassaade remontinud ning linnavõimude eestvedamisel on tänavatele toodud potililli, üles seatud uusi istumiskohti, rajatud lillepeenraid ning istutatud hapraid noori puid.

Kuigi huligaanid annavad endast siin-seal ikka veel märku, tuleb seda üha vähem ette. Suurem osa lillepottidest seisab juba kolmandat suve hommikuti samal kohal, kus õhtuti. See tõestab, et mida rohkem on meie ümber ilu, seda enam osatakse seda ka hinnata ja hoida.

Näib, et vähemasti väikelinnade osas on minister oma soovitusega hiljaks jäänud, sest sealsed inimesed on juba omal algatusel edusamme teinud. Teisest küljest on ikkagi hea näha, et poliitikud püüavad mõnel juhul probleemide algpõhjusteni jõuda. Suured asjad saavad alguse väikestest ning seda peavad meeles pidama nii minister, linnapea kui majaomanik. Kokkuvõttes on sellest kõigile kasu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0