Zonta klubi liige Ene Allik peab vägivallavastases võitluses oluliseks väärtushinnangute muutmist ühiskonnas. Foto: Aivar Aotäht

Lektorid olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Rootsi ja Taani pedagoogid, kraadiga õppejõud, teadlased ja juristid. Imestasin, et nad kõik leidsid aega Eestisse tulemiseks ja igaüks neist oli oma ettekande õnnestumise nimel kõvasti vaeva näinud. Zontade solidaarsus on see, mis ütleb, et kui midagi teha, siis hästi.

Milline ettekannetest teid kõige rohkem puudutas?

Narva Laste Varjupaiga direktor Lidia Sõnkova rääkis laste prostitutsioonist Ida-Virumaal. Minu mõistusesse ei mahu, et ka laps võib olla kaup.

Samuti avaldas muljet Taani lektori Maria Jose Ostergårdi ettekanne, milles ta otsis võimalusi Balti riikides naistega kaubitsemise probleemi ennetamiseks.

Mis siis sünnib Ida-Virumaal?

Lidia Sõnkova ei olnud uurinud oma teemat kuivalt, kuhugi kastikestesse riste tõmmates, vaid ta on laste prostitutsiooniga vahetult kokku puutunud.

Sõnkova leiab, et peamine põhjus, miks niisugusele teele satutakse, on rumalus. Lastel puuduvad haridus ja elukogemus. Teine põhjus on inimeste kehv majanduslik seisukord ja kolmas kergemeelsus.

Kõiki neid põhjusi toidavad aga valed väärtushinnangud. Väikestele tüdrukutele on nii tähtsad ilusad rõivad ja kallis mobiiltelefon.

Kas esineja jutustas ka mõne loo?

Ta jutustas loo emast, kes jagab kogemusi tütrele, et koolitada temast oma mantlipärija.

Milliseid väljapääse näeb Taani lektor?

Kõik välismaa lektorid toonitasid ennetustöö vajalikkust, mitte tagajärgedega võitlemist. Niisiis pidasid nad silmas kasvatust ja õpetust.

Ent see on kahepoolne probleem. Näiteks Norras ja Rootsis pööratakse väga suurt tähelepanu moraali puudutavate hoiakute kujundamisele. Psühholoogiline abi on alati kättesaadav ja selle kvaliteet kõrge.

Aga kuidas saavad taanlased aidata eesti naistel kõlvatust teest eemale hoida? Nad ei tule ju meie tüdrukutele võõras keeles rääkima seda, mis on õige ja mis vale.

Aga nad saavad oma fondides oleva rahaga toetada kohapealset ennetustööd või korraldada reklaamikampaaniaid ja kujundada meedia abil inimeste suhtumist.

Mida on Zonta ära teinud?

Soome ja Eesti liikmeskond on kahel viimasel aastal kogunud raha Tartus töötavale Johannes Esto Ühingule, kes ehitas emadele ja lastele varjupaika. See avati tänavu jaanuaris.

Mis vägivalla teema puhul veel kõneväärt on?

Enam ei kõnelda üksnes füüsilisest, vaid ka vaimsest vägivallast, näiteks naiste vägivallast teiste naiste suhtes. Mitte ükski normaalse enesehinnanguga naine ei tohi lasta end ära kasutada.

Kuidas selle saavutamine võimalik on?

Niisuguste tõsiste probleemidega saab võidelda ainult üheskoos. Toon ühe näite.

Ühe Soome maavanema töölauale sattus uurimus, mis ütles, et iga kolmas laps kannatab vägivalla all. Maavanem läks koju, vaatas oma kolme last ja mõtles, milline neist küll vägivalla all kannatab. Ettekujutus sellest oli nii valus, et edaspidi arvestas ta iga päev oma otsuseid vastu võttes, mida tema ära teha saab, et see kurb statistika muutuks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0