Sama kiri arvutiekraanil ja alla laetud mobiiltelefoni Sony Ericsson T68i. Et mobiili ekraan on pisem, tuleb teksti rohkem edasi kerida. Foto: Aivar Aotäht

Elioni Viljandi esinduse müügikonsultandi Tiit Heina hinnangul on e-posti programmiga mobiiltelefonide osa uute telefonide hulgas alla poole.

Peamiselt on tegu kallimate mobiilidega, kuid tootjad pakuvad seda võimalust ka odavama hinnaklassi telefonides.

Algul oli SMS

Samal teemal: Kuidas telefoni üle kavaldada

Juba aastaid enne e-kirjavahetust võimaldava programmi lisandumist mobiiltelefonidesse sai nendega e-posti omadusi katsetada. Seda tänu operaatoritele, kes võimaldasid edastada lühikesi tekstijuppe SMS-teenuse põhimõttel.

Nii sai ja saab praegugi saata lühisõnumi e-postiaadressile või tellida operaatorilt spetsiaalse e-postiaadressi, millele saadetud e-kiri jõuab lühisõnumina mobiiltelefoni ekraanile.

Järgmise, murrangulise etapina tuli kasutusele WAP ehk internet mobiiltelefonide jaoks. WAP-toega mobiiltelefoni omanik saab telefoni internetisirvijat kasutades otse oma e-postkastile ligi.

Võimalik on kirju nii lugeda kui neid saata. Selleks peab aga e-posti serveri haldaja looma spetsiaalse WAP-lehekülje, mille kaudu WAP-telefoni omanik oma e-kontole ligi pääseb.

Aasta-paar hiljem jõudis turule GPRS ehk kiire ja tarbija seisukohast ka odavam andmesideühendus. Seda saab kasutada kõikideks toiminguteks, kui on tarvis mobiiltelefoni vahendusel internetti minna.

Eraldi programm

GPRS-i juurdumine mobiiltelefonidesse on toonud kaasa e-kirjade haldamise mobiili vahendusel. Enne esmakordset kasutamist tuleb vaid mobiil selleks seadistada.

Esimesena peab mobiilis looma andmesidekonto, mida kasutades telefon internetiühenduse üles võtab. Teiseks on vaja luua ja seadistada e-postikonto - enamik sisestamist vajavaid parameetreid on siin samad, mida tuleb määrata e-posti kasutamiseks arvutis.

Vajalikke määranguid ja muud nõu saab küsida oma mobiilsideoperaatorilt ning poest, kust telefon osteti. Seadistamine nõuab natuke kannatust ja aega.

Et mobiiltelefon on eelkõige väike ese rääkimiseks, mitte suure ekraaniga riistapuu kontorilaual, tasub endale selgeks teha, milleks konkreetne e-postiliidesega mobiiltelefon on suuteline.

Eri võimalused

Suurem osa mobiiltelefone suudab hallata vaid üht, sisse tulnud kirjade kausta. On aga ka telefone, milles on sarnaselt tavaarvutiga kirjade haldamiseks rohkem võimalusi, näiteks saab kopeerida kirju eri kaustadesse (Siemens SX1, Nokia 9210i).

Lisaks kirjade lugemisele on võimalik anda mobiililt käsk kirja kustutamiseks serveris selles kaustas.

«Enamik telefone lubab seada e-posti määrangu nii, et esmalt laeb telefon alla vaid kirja päised,» lausus Tiit Hein. «Nõnda on võimalik säästa raha, sest edastatud andmemaht on oluliselt väiksem. Hiljem saab ise valida, millise kirja puhul ka sisu telefoni laadida.»

Paljud telefonid ei suuda avada e-kirja manust ehk attachment’i. Küll aga oskab telefon sellest üldjuhul märku anda, kuvades kirja juurde kirjaklambri märgi või muu tähise.

Nagu nentis Tiit Hein, on siiski võimalik osta ka selline mobiiltelefon, mis suudab avada kirjaga kaasas olnud pildi, tekstidokumendi või muu lihtsama faili. «Need on aga juba kõrgema hinnaklassi smart-mobiilid. Tegu on pigem väikese pihuarvutiga, millele on telefon külge ehitatud.»

Tavalise tekstikirjaga saab mobiiltelefon hakkama, kuid siingi on oma nüansid. Nii ei võimalda telefon kirjutada pikka kirja. Näiteks paljudel Sony Ericssonide (sh. Ericssonide) telefonidel on ühe saadetava kirja maksimumpikkus kõigest 300 tähemärki.

Kes nii lühidalt toime ei tule, võib muidugi valmis kirjutada mitu kirja ja need siis üksteise järel ära saata. Hein lisas, et multimeediasõnumi abil saab aga kirjutada ka pikema kirja kui näiteks 300 tähemärki.

Ühtlasi on võimalik multimeediasõnumile (ja sõltuvalt telefonist ka tavalisele e-kirjale) manusena kaasa panna pilt, heli või videoklipp.

Vastu võtta suudab mobiil tavaliselt mitu korda pikema kirja kui saata. Kui allalaetav kiri ületab mobiilil selleks ette nähtud mälumahu, katkestab telefon kirja ning edasi lugemiseks tuleb serveriga uuesti ühendust võtta ja järgmine osa kirjast telefoni laadida. Ja nõnda edasi, kuni kiri saab loetud.

Tundmatu kodeering

Mõne kirja saamisel võib telefon teatada, et tegu on tundmatu tähemärkide kodeeringuga. Kirja päised ja seega nii saatja nimi kui kirja teema on näha, kuid tekst puudub.

Sellisel juhul on kirja saatja määranud oma arvutis tähemärkide kodeeringuks Baltic, millest paljud mobiiltelefonid aru ei saa. Võib-olla on selle kodeeringu seadnud juba kauplus.

Kodeering mõjutab aga vaid juhul, kui saatja pole kirja kirjutanud teksti mitte veebilehel (näiteks hot.ee, mail.ee), vaid arvuti e-posti programmis (näiteks Outlook, Netscape).

Kui selline probleem ilmneb hea tuttava või sõbraga, on võimalik paluda, et ta määraks oma arvuti e-posti programmist tähemärkide kodeeringuks näiteks Central European või Western European, millest mobiiltelefon oskab aru saada.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1