Foto: Aivar Aotäht

Praeguseks äriregistrist kustutatud aktsiaseltsi Rootsi Profiil endist juhti Arvi Rätsepat süüdistati maksuametile valeandmete esitamises eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumisest.

Et tegemist oli teise astme kuriteoga, mille kohtumenetlus oleks tunnistajate rohkuse tõttu võinud võtta aastaid, ja Rätsepa tekitatud kahju jäi kahe miljoni krooni piiresse, otsustas ringkonnaprokurör Kristiina Laas asja avaliku huvi puudumise tõttu lõpetada.

Selle tingimus oli, et Rätsep nõustub hüvitama kuriteoga tekitatud 1 867 733 krooni suuruse kahju ning maksma 4150.70 krooni menetluskulude katteks ja 230 428 krooni riigi tuludesse.

Viie aasta vanune lugu

Samast kaasusest oli «Sakalas» esimest korda juttu 2002. aasta veebruaris, mil maksuamet, politsei ja tööinspektsioon leidsid Rootsi Profiili kontori läbiotsimisel muu hulgas kausta «Mitteametlikud tulud». Toona eitas Rätsep kategooriliselt süüdistusi ümbrikupalga maksmises ja mitteametliku raamatupidamise kausta olemasolu.

Nüüd tuleb tal kohtu määruse järgi tasuda 49 761 krooni 2000. ja 2001. aastal töötasudelt kinnipidamata tulumaksu ja 66 514 krooni ettenähtust vähem tasutud sotsiaalmaksu. Samuti on tal kohustus maksta ära 302 432 krooni ettenähtust vähem tasutud käibemaksu ja 1 449 026 krooni tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Kristiina Laas selgitas, et ettevõtlusega mitteseotud kulude all on mõeldud raha, mis fiktiivsete arvetega firmast välja viidi.

«On tõestatud, et see raha tuli tagasi Arvi Rätsepa valdusesse,» rääkis Laas. «Teatud osa sellest läks mustadeks palkadeks, osa aga jäigi tema kätte.»

Kokku 2 102 311 krooni maksmisega on Rätsepal aega 30. juulini, vastasel korral kriminaalmenetlus uuendatakse ja asi läheb ikkagi kohtusse.

Peale selle ähvardab teda tsiviilkohtumenetluse korras maksu- ja tolliameti intressinõue, mis prokuröri andmetel ulatub üle 2,2 miljoni krooni.

Süüd ei tunnista

Arvi Rätsep ütles, et kui raha tuleb, täidab ta prokuröriga kokkulepitud kohustused. «See ei ole nii lihtne, et võtad summa ja viid ära. Kõigepealt tuleb raha kuskilt saada,» nentis ta.

Praegu mitme teise firmaga seotud ettevõtja toonitas, et miljoninõudega nõustumine ei tähenda veel süü omaksvõtmist. «Lihtsalt selline ettepanek tehti ja nüüd on kuus kuud aega selle peale mõelda,» sõnas ta.

Ka Rätsepa kaitsja vandeadvokaat Margo Normann leidis, et prokuröri ettepaneku vastuvõtmine ei võrdu süü tunnistamisega. «Süü küsimust otseselt ei arutatud,» ütles ta.

Ringkonnaprokurör Kristiina Laas nägi asja seevastu teisest vaatevinklist.

«Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse sellisel alusel, ei pea süüdistatav end kohtus süüdi tunnistama, kuid sisuliselt on tuvastatud, et inimene on pannud toime kuriteo,» sõnas ta. «Kui isik on nõus tasuma kõik kahjud ja maksma natuke veel peale riigi tuludesse, eeldan ma, et ta ikkagi tunneb ennast süüdi olevat.»

Arvamus

Arvi Rätsep,

Rootsi Profiili endine juht

Loomulikult keegi nii suurt summat niisama ei maksa, aga küsimus on selles, kuidas kellegi närvid vastu peavad. Kui ei pea, tuleb maksta, kui peavad, siis käid kohut ja võitled.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33