| |
|
 |
Viljandi maakorraldusteenistuse juhataja Andres Makku kõrval paistab varsti uuele elule ärkav plats, mis seni pakkus ümbruskonna inimestele rõõmu peenramaana.
Foto: Elmo Riig |
|
Avalikule peenramaale keset Viljandit kerkivad paari aasta jooksul majad
02.02.2007 00:01
Aivar Aotäht, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandis Paalalinnas aastakümneid põllulapina kasutatud Näituse väljak muutub tundmatuseni, sest riik ja linn kavatsevad sinna ehitada majad.
11 231 ruutmeetri suurune maatükk kuulub riigile ning eelmise aasta lõpul teatas sotsiaalministeerium plaanist rajada sinna neli peremaja, kaks neist lastekodu ülesandes ja kaks erihooldust vajavatele inimestele. Linnavalitsuse arhitektuuri- ja planeerimisameti maakorraldusteenistuse juhataja Andres Makku ütles, et vabaks jäävat maad pakub linn inimestele peremajade ehitamiseks.«Ministeeriumi plaani järgi läheb riigi käsutusse umbes 5000 ruutmeetrit, ülejäänu on kavas linnale küsida,» lausus ta. «Linn oli varem tervet maa-ala endale taotlenud, kuid tollega polnud riik päri.» Tärmineid veel pole Maakorraldusteenistuse juhataja nentis, et maa linnale loovutamisest on riigiga juttu olnud ning ilmselt selleks takistusi ei tule. «Mil moel linn peremajade valmimise eest hoolitseb ja krundid välja pakub, seda on veel vara öelda,» täpsustas ta. «Samuti pole mingeid tähtaegu ega saa rääkida rahast.» Nagu ütles Viljandi arhitektuuri- ja planeerimisameti juhataja Leelo Saar, on linn juba algatanud detailplaneeringu, et maa kruntideks jagada. Detailplaneeringu valmimise tähtaega pole keegi määranud, kuid sellega üritatakse võimalikult kiiresti ühele poole saada. Saar lisas, et platsi ühes servas kulgev kõrgepingeliin viiakse kaablina maa alla, nii et see ehitust ei sega. Ettevalmistustööd on tema sõnul juba käsil. Kõnealust platsi on ümbruskonna inimesed mitu aastakümmet kasutanud peenramaana. Andres Makku andmete järgi lubas linn seal omal ajal tegutseda kõigil soovijail. «Aga maa jäi ikkagi riigile ja keegi ei osanud öelda, kaua seal kartuleid, kurke ja muud tarvilikku kasvatada saab,» toonitas ta. «Nii et igaüks asus seal tegutsema omal riisikol, lubadusi ei jagatud. Uut peenramaad linn ega riik asemele ei anna.» Makku lisas, et võib-olla õnnestub inimestel veel tänavu peenraid teha, aga päris kindlasti seda lubada ei saa. Peenramaast ilma Pensionär Ilme Metsamärt on Näituse väljakul väikest maalappi kasutanud umbes 30 aastat ning ta oli seal üks esimesi peenrategijaid. «Veel varem oli see tühi plats. Mäletan, et üks hobune sõi seal peal,» rääkis ta. «Peenramaa saamiseks ühtki avaldust kirjutada ei tulnud, linn jagas niisama. Igaüks otsustas ise, kui palju ta tahtis.» Ilme Metsamärt nentis, et kui riik ja linn maa endale tagasi võtavad ning ta peenardest ilma jääb, pole midagi parata. «Ega mina vastu hakka. Kui võtavad ära, siis võtavad; kui ei võta, panen kevadel taimed jälle maha.» Metsamärdi hinnangul on praegugi suurem osa maast aia- ja peenramaana kasutusel, kuigi mõni plats on ka maha jäetud. «Kasvatatakse kõike, mida vaja läheb. Minul olid mullu seal kurk, kartul, punane peet, porgand, hernes ja üht-teist veel. Aga kui varem oli kartulit tosin vagu, siis viimati vaid kaks.» Metsamärt lisas, et tegelikult näeb kõnealune maa-ala üsna inetu välja, eriti hirmus on Paala tee äärne võsastunud serv. Teine peenramaad pidav pensionär Linda Anderson leidis, et plats on osati inetu, ehkki sellest on paljudele vanadele inimestele suur abi. «Minul on seal põllulapp olnud viimased viisteist aastat. Elan koos mehega, nii et kui maa nüüd ära võetakse, tuleme ikka toime. Aga on ka üksikuid vanainimesi, kes on öelnud, et ilma selle maata nad küll hakkama ei saa.» ASUKOHT Näituse väljak asub Paala tee, Lõikuse, Näituse ja Künni tänava vahel. Allikas: «Sakala»
|
Vanemad uudised