Perearstid saavad raha raviks ja ennetustööks
02.02.2007 00:01
Maivi Parv,, haigekassa Tartu osakonna direktor
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Igal inimesel on perearst, kelle ta on valinud ise või kes on talle määratud. Kui tekivad terviseprobleemid, tuleb kõigepealt pöörduda tema poole.
Kõikidel perearstidel on oma nimistu ehk registreeritud patsientide nimekiri, mille kinnitab maavanem. Täiskohaga perearsti nimistu suurus jääb vahemikku 1200 kuni 2000 isikut. Kui nimistu on suurem kui 2300 isikut, peab perearstiga koos töötama abiarst. Keskmiselt on meie perearstidel nimistus 1600 isikut. Iga perearst saab nimistu isikute arvu pealt pearaha. See on tasu, mida haigekassa maksab nimistusse kantud kindlustatud isikule vajaliku arstiabi andmise kulude katmiseks.Pearahast on kaetud perearsti tegelemine haiguste ennetamisega, haiguste diagnoosimine ning krooniliste ja ägedate haiguste ravi. Vajaduse korral suunab perearst haige eriarsti konsultatsioonile ja edasisele ravile haiglasse. Perearsti töö on retseptide, töövõimetuslehtede ja teiste meditsiinidokumentide väljastamine (sealhulgas dokumentide vormistamine vaegurluse ekspertiisi komisjonile). Pearaha sõltub patsientide arvust ja vanusest Pearaha suurus sõltub nimistu isikute arvust ja vanusest. Iga kuni 2-aastase isiku eest makstakse praegu 84.10 krooni, 2—70-aastase isiku eest 35.60 ja üle 70-aastase isiku eest 43 krooni. Nii saab näiteks keskmise suurusega nimistuga perearst iga kuu pearaha ligikaudu 61 000 krooni. Sellest tuleb maksta arsti, õe ja abitöötaja (registraatori) palk. Lisaks on pearahas personali koolituskulu, abiandmiseks vajalike meditsiiniseadmete ja ravimite kulu ning lihtsate laboriuuringute kulu (veresete, veresuhkur, vere automaatuuring ja uriini analüüs testribaga). Perearsti tehtud uuringuid ja protseduure tasustatakse eraldi uuringute fondist, mis sel aastal on arvestuslikult 27 protsenti pearahast. Eelmisel aastal oli see 23 protsenti. Perearst on isemajandav ettevõtja. Iga perearsti praksise ülalpidamiseks makstakse baasraha. Praegu on see 11 540 krooni kuus, mis katab ruumiga seotud kulud ja sõiduauto kulud (muu hulgas auto liisingu ja bensiinikulu). Lisaks pea- ja baasrahale lisatasud Maapiirkonna perearstidele, kel on kaks kabinetti, makstakse baasraha koefitsiendiga 1,5. Eelkõige maal toetavad praksise ülalpidamist regulaarselt või ühekordsete suurte summadega ka paljud omavalitsused. Lisaks pea- ja baasrahale saavad perearstid lisatasusid. Igaühele neist makstakse tunnistuse tasu, mis praegu on 1000 krooni kuus. Selle aasta juulist asendub see tulemustasuga (4000 krooni kuus). Haiguste ennetamiseks Tulemustasusüsteem juurutati eesmärgiga motiveerida perearste rohkem tegelema ennetustööga, mis võimaldaks avastada varajases staadiumis pahaloomulise või raske kuluga haigusi ja nõnda vältida edasisi suuri kulutusi nende haiguste ravimisel. Samuti tahetakse selle abil hoida teatud vaktsineerituse taset. Et perearst senisest rohkem jälgiks kroonilisi haigusi, on põhitähelepanu suunatud Eesti elanike seas üsna levinud teise tüübi diabeedile ja kõrgvererõhktõvele. Haiglast kaugemal kui 20 ja 40 kilomeetrit paiknevale perearstile makstakse kauguse lisatasu, mis on 1400 või 4018 krooni kuus. Nii on perearsti tasu, arvestades pearaha, baasraha ja lisatasusid, kuus keskmiselt 75 000 krooni, millele lisandub uuringuteks ettenähtud raha. Kas seda on vähe või palju? Võrreldes eelmise aastaga on perearsti pearaha suurenenud 18 ja baasraha 80 protsenti, lisatasud haiglast kaugel paiknemise eest on tõusnud 100 protsenti. Peale haigekassa makstu võib perearst võtta tasu koduvisiidi eest. Selle suuruse kehtestab ta ise, kuid see ei tohi ületada 50 krooni sõltumata koduvisiidil üle vaadatud isikute arvust. Koduvisiidi eest ei või tasu nõuda rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult. Perearst võib küsida ka dokumendi väljastamise tasu. Tasu ei tohi nõuda, kui dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele tervishoiuteenuse osutajale, töövõimetusekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks. NÕUANDETELEFON Haigekassa rahastab ka üleriigilist perearsti nõuandetelefoni 1220. Sellelt saab nõu lihtsate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning teavet tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Helistaja isikut ei tuvastata, nõu võivad küsida ka ravikindlustuseta inimesed. Lauatelefonilt helistades saab esimesed viis minutit rääkida tasuta, edasi on tavaline minutihind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib paketipõhine hind alates esimesest minutist. Allikas: haigekassa
|