Foto: Elmo Riig

Mulgi murret saavad lapsed õppida Lilli Mulgimeelses Vabakoolis, mida kohalik külaselts enda otsitud rahaga ülal peab. Ka Tarvastu Gümnaasiumis on sellekohane huviring tööle hakanud. Samuti on õpilased saanud murret harjutada Kosksilla Algkoolis korraldatud laagrites. Mulgi keelt esile tõstvaid ettevõtmisi on teisigi.

Maakonna ühes kaugemas punktis asuv Lilli kool on omaette fenomen. Tegemist on erakooliga, millel küla ei lase surra, ehkki riiklikus haridussüsteemis sellele kohta ei leita. Külaselts pälvis kooli hoidmise eest tänavu Eestimaa Uhkuse auhinna. Seltsi juht Alli Laande (pildil) jõudis kõikidesse meediakanalitesse kevadel, kui teda pärjati Estonia teatris Aasta Ema tiitliga.

Karksi koguduse õpetaja Kalle Gastoni eestvõttel ilmus tänavu mulgi legendide kogumik, mis on seltsiline juba mõni aasta tagasi ilmunud mulgikeelsele aabitsale. Oma keele ja meele säilimiseks loodud Mulgi Kultuuri Instituut on tähelepanu pälvinud ka kaugemal kui Viljandimaal ja järgmiseks aastaks andis riik selle toetuseks 200 000 krooni.

Ühise kultuuriga tegelemine on viinud Lõuna-Viljandimaa toimekad inimesed mõttele ühendada sealsed vallad üheks omavalitsuseks, mis võikski Mulgimaa nime kanda.

Kaugemalt vaadates tundub Mulgimaa keskusena praegu Karksi-Nuia, kus ei tunta puudust suurtest ettevõtmistest. Alles valmis suur kultuurikeskus ja nüüd ehitatakse lasteaeda. Nii Karksi-Nuias kui Abja-Paluojal jätkub suur tee-ehitus ning piirkonda jagub tublisid ettevõtjaid.

Mulk ei ole enam sõimusõna, vaid tähendab eneseteadlikku inimest. Elu Mulgimaal areneb!

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5