Rudo Puks leiab, et Eesti turismiettevõtjad on heas seisus, sest siinsed inimesed pole nii urbaniseerunud kui Lääne-Euroopa elanikud ning soovivad palju maapiirkondades puhata. Foto: Elmo Riig

Eelmisel nädalal Lõuna-Eesti edukaks turismiobjektiks nimetatud Kopra talu peremees Rudo Puks tõdeb, et Lõuna-Viljandimaa võiks turismi osas kiiremini areneda.

Rudo Puks, pälvisite turismirahvalt olulise tunnustuse. Kuidas hindate ise oma positsiooni Lõuna-Eestis?

Mul on väga hea positsioon.

Kopra talu on Lõuna-Eestis üks suuremaid, oleme hästi arenenud ja areneme veelgi: järgmiseks sügiseks valmib uus konverentsisaal ja köök, kus saab valmistada Argentina grilltoitu. Jõulupidu saab siis meie juures pidada 100 inimest ja tantsuruumi jääb ülegi.

Viljandimaa turismitaludest on Kopra kindlasti kõige suurem.

Paremust ei saa aga võrrelda, sest kõik siinsed turismitalud on väga omataolised ja pakuvad erinevaid teenuseid.

Üldjuhul ei ole me tegevuse ja atraktsioonide osas üksteise konkurendid, välja arvatud võib-olla üksikmajutuse valdkonnas.

Kuidas hindate Viljandimaa olukorda turismitalude seisukohalt üldse?

Turismitalude teeninduse kvaliteet on Viljandimaal tugevalt tõusnud.

Kahjuks on aga maal toitlustuskohti vähemaks jäänud. Näiteks Kopra talust lõuna pool ei ole Viljandimaal enam ühtegi toitlustusasutust — õhtuti ja nädalavahetustel ei saa süüa enam Karksi-Nuias, Abjas, Mõisakülas ega Hallistes.

Kui maakonnas surevad välja väikesed restoranid, baarid ja toitlustusettevõtted, kaotab sellest kogu Viljandimaa turismikeskkond. Külalised lihtsalt ei tule sinna piirkonda.

Kas võib öelda, et Lõuna-Viljandimaa on turismi osas teistest piirkondadest arengult maha jäänud?

Jah, nii see on tõesti.

Paraku on näha, et näiteks ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ei soovi siia investeerida.

Olen õppinud ise projekte tegema ja 2004. aastal taotlesin raha kolmele projektile. Sellele, mis puudutas konverentsiruumi ja köögi juurdeehitust, sain toetuse PRIA-st.

Et Kopra talu oleks aga üks võimalik toitlustuskoht Lõuna-Viljandimaal, kandideerisin kanalisatsiooni ja juurdepääsutee ehituse projektiga EAS-i jagatavale rahale.

Kahjuks jäid need toetuseta, sest EAS-i infrastruktuuride fond on millegipärast rohkem orienteeritud suurte ja välisosalusega ettevõtete toetamisele. Sellest voorust sai ligi kolm miljonit krooni oma projektidele näiteks Stora Enso Timber.

Jagamiseks oli kümme miljonit krooni ning üle poole toetuse saajatest olid suurte välisfirmade Eestisse loodud esindused. Väikesed Eesti firmad jäid mingil põhjusel kõrvale.

Kas tavalisi turiste on Lõuna-Viljandimaal silmnähtavalt vähemaks jäänud?

Seda ju ei tea, sest turiste nägi vanasti kõige rohkem neis paikades, kus süüa sai. Otseselt ei ole seal piirkonnas ju mingit tegevust, mis turiste peaks kohale tooma. Eelmisel suvel meelitas inimesi Karksi kanti näiteks Kitzbergi kodukohas mängitav lavastus «Neetud talu». Selliseid ettevõtmisi oleks rohkem vaja.

Me ei arene nii kiiresti, kui võiks, kuigi potentsiaali ju tegelikult on.

Milline on Viljandimaa areng tervikuna?

Viljandimaa küll areneb, kuid võiks seda kiiremini teha. Teised maakonnad ümberringi arenevad kiiremini.

Te õpite. Kus ja mida?

Õpin teist aastat Hollandis Wageningeni ülikooli sotsiaalteaduste magistriõppes. Eriala on leisure, tourism, environment, mis tõlkes tähendab jõudeaega, turismi ja keskkonda.

Olen saanud sealt väga palju rahvusvahelisi kogemusi, sest meie grupp koosneb paljude riikide esindajatest — viis inimest on Hollandist, kolm Hiinast ja ülejäänud teistest maadest. Eestlasi kuulub sinna kaks.

Mida arvate õpitu taustal kogu praegusest Eesti turismindusest?

Eestil on väga hea perspektiiv.

Eestlased on väga loodussõbralikud, nad pole nii urbaniseerunud kui Lääne-Euroopa elanikud. See toob inimesi rohkem maapiirkonda.

Meie turismiettevõtjad on väga õnnelikus seisus näiteks veel selles suhtes, et siinsed firmad peavad enamasti aastas kaks korda üritusi — suvel ja jõulude ajal. Mujal maailmas ei ole see sugugi nii.

Need kooskäimised aitavad meie maaturismil areneda. Ja mida paremini elavad turismitalud, seda paremini saame oma kultuuri teistele rahvastele tutvustada. Välisturistid on sellest väga huvitatud.

Nii et näete turismi arengut just meie oma rahva põhjal. Aga välismaalaste najal?

Siin ongi mõni küsimus.

19. novembril oli Kopra talus maaturismi aastakonverents, kus hommikupoolikul esinesid ettekannetega põllumajandusminister, Hansapanga ja EAS-i esindaja. Mina rääkisin oma talust. Pärast oli ametlik koosolek.

EAS-i esineja sõnul on Eestis prioriteedid, millistele riikidele oma turismiga orienteerume. Tean oma koolist, et kogu Euroopa panustab praegu hiinlastele, Eesti aga ei arvesta nendega üldse.

Meie orienteerume näiteks sakslastele ja jaapanlastele, kes on küll tuntud reisijad, kuid väga tundlikud ja nõudlikud. Hiinaga aga on meil poliitiliselt sarnane ajalugu ja selle rahvuse esindajad ei nõua nii paljut, kulutavad hea meelega raha ja on väga uudishimulikud.

Samamoodi hiinlastega oleks kohe siia turistidena tulemas ka venelased.

Kui tehtaks hiinlastele siin reisimine võimalikuks, siis nad kohe tuleksid?

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78