Volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Jaak Sulg ütles, et lisaeelarve menetlemine on möödunud rahulikult, sest selle maht on väike ning suur osa lisandunud summadest on ministeeriumidelt ja fondidelt laekunud sihtotstarbelised eraldised.

«Suuri meeldivaid üllatusi selle aasta lõpul pakkuda ei ole,» lausus Sulg. «Üksikisiku tulumaksu laekumine on graafikus ning võib öelda, et eelarve planeerimise kvaliteet oli tänavu parem kui varasematel aastatel.»

Suurimad lisaeelarve tuluallikad on teistelt omavalitsustelt hariduskulude katteks saadavad summad, mis on varem planeeritust 650 000 krooni võrra suuremad.

«Viljandi koolid on maakonnas arvatust populaarsemaks osutunud,» nentis linnavalitsuse rahandusameti juhataja Milvi Helstein. Lisakulutusi see siiski linnal teha ei luba, sest raha läheb edasi haridusasutustele.

Varem planeeritust suurem summa, kokku ligikaudu 800 000 krooni, laekub linnavara müügist ja rendist.

«Renditulusid oli aasta algul mõnevõrra keeruline planeerida, sest munitsipaalettevõte Elamu müüdi aktsiaseltsile Minu Vara,» selgitas Helstein.

Lisaeelarve suurim eraldis, 491 000 krooni läheb spordihoone taha rajatava tenniseväljaku vundamendi tegemiseks. Vabaduse platsile avaliku käimla ehitamiseks kulub 348 000 krooni.

Suuremad summad on veel tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks, koolipiimatoetuse maksmiseks ning haridusasutuste infotehnoloogiavõrgu väljaehitamiseks. Viimati nimetatu puhul on linn Milvi Helsteini sõnul kaasfinantseerija, lõviosa vajaminevast rahast laekub Tiigrihüppe Sihtasutuse kaudu.

Eile vastu võetud lisaeelarve on Viljandile tänavu teine. «Esimene oli puhtalt sihtotstarbeliste summade kinnitamiseks,» nentis Helstein.

Viljandi 2004. aasta eelarve suurus on nüüd 207,6 miljonit krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0