| |
|
 |
«Kuiv ja soe ilm on muidugi parem, aga ega vihmal ka midagi häda ole,» ütles õisulane Heinrich Nõmm. Pildil seisab ta Vidva oja juures kohas, kus tavaliselt on kuiv maa.
Foto: Elmo Riig |
|
Suurvesi ajas Õisu järve pealetungile
(2)
30.10.2004 00:01
Aivar Aotäht, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Vihmaküllane suvi ja sügis on teiste veekogude hulgas ajanud üle kallaste Halliste vallas asuva Õisu järve.
Ligi pool sajandit Õisus elanud Heinrich Nõmm tunnistas, et sügisene üleujutus on selle järve kohta üsna ebatavaline. «Seda on küll ette tulnud, aga üsna harva,» lausus ta. «Mitu korda täpselt, seda ei tea öelda.» Madalamates kohtades luhtadele tunginud vesi on näiteks Kaarli ehk Raadi oja suudmes enda valdusse võtnud platsi, millele kalamehed oma autosid pargivad. Tavaliste kummikutega ei saanud Nõmm sel platsil kuigi kaugele minna, sest vesi oleks ulatunud üle kummikuääre. Vidva oja suudme juures oli järv tõusnud ka kipakale sõiduteele. Oja kaldal ketti pandud paatidest oli paar tükki vee alla vajunud, teiste juures polnud näha, kust plats ojaks muutub. Varem käis Nõmm ise ka Õisu järvel kalal, kuid viimased kolm-neli aastat pole ta paati enam järvele viinud. «Tervis pole enam päris see ja paati ei taha niisama sinna jätta ka,» lausus ta. Tavaliselt ikka kevadel Kalvre külas elav Pärsti valla keskkonnaspetsialist Villu Lükk rääkis, et nagu paljud teisedki veekogud, tuleb Õisu järv üle kallaste tavaliselt kevadise suurvee ajal, kui lumi kiiresti sulab, pinnas on veel külmunud ning sulavesi ei saa maasse imbuda. «See aga pole siiski reegel,» täpsustas ta. «Õisu järv võib üle kallaste minna ka talvel mõne suurema sula korral, millega kaasneb tugev vihmasadu. Erandiks pole suvi ning sügiski, kui tuleb pikemaid sajuperioode.» Lükk on Õisu järves ujunud ja paadiga kala püüdmas käinud lapsepõlvest saadik. Õisu järve omapära Suuremad üleujutusalad asuvad tema sõnul Vidva oja äärsel luhal, kus tulvavesi võib ulatuda Sultsi—Abja-Paluoja maanteeni ning ujutada täielikult üle ka väikese tee, mis viib järveäärse paadisadama juurde. Nagu Lükk rääkis, peitub Õisu järve omapära selles, et sinna suubub üks jõgi (Kõpu) ja kaks oja (Vidva ja Raadi), kuid välja voolab ainult jõgi. «See tingibki selle, et järve tuleb palju rohkem vett, kui sealt välja pääseb,» lausus ta. Heinrich Nõmm lisas, et 1978. aasta suvel kerkis Õisu järv lausa äärmuslikult kõrgele. «Siis oli ikka päris hull,» lausus ta. «Vesi lõhkus teed ära ja viis ühe silla minema.» Kuigi ka pärast on järv suuremal või vähemal määral üle kallaste ajanud, on toonane suurvee rekord Nõmme sõnul seni löömata. «Aga kui nüüd sajud jätkuvad ja talvel ka palju lund tuleb, siis kevadise suurveega võib küll...» jättis mees lause lõpetama.
|
Tee koduleheks
