Kiire elutempo ja valitsuse ebaõiglase suhtumise tõttu on paljud eakad jäetud piisava tähelepanuta. Seetõttu on vaja noortele märku anda, et ka eakad on inimesed.

Vähesed teavad, et 1999. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja vanuripoliitika alused, mille moto on «Võrdsed võimalused inimväärseks eluks».

Vanuripoliitika eesmärk on inimesi hilisemas elus toimetulekuks ette valmistada, kusjuures majanduslik kindlustatus on tähtsuselt esikohal. Nii nagu igal teisel inimesel, on vanuril õigus väärikale kohtlemisele, sissetulekule, eluruumile, ravi- ja hoolekandeteenustele, ühiskonna asjades kaasarääkimisele ja muule.

MIDA ROHKEM on ühiskonnas endaga toime tulevaid eakaid inimesi, seda vähem lähevad nad riigile maksma. Seetõttu on oluline püüda eakate toimetulekuvõimet toetada.

Samuti on olemas vanuripoliitika aluste ellurakendamise riiklik programm aastateks 2002—2005. Selle eesmärk on vanemaealiste sotsiaalse tõrjutuse ennetamine. Oleme programmi täitmise viimase aasta lävepakul ja arutleme, mis on selle aja jooksul muutunud.

Paar näidet. Kui Euroopa Liidus toetatakse sotsiaalpoliitikat keskmiselt 28 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust, siis Eestis on see arv kaks korda väiksem.

Kui Euroopa Liidus kehtib põhimõte, et inimese elujärg ei tohi pensionile jäämisel töötamisaegsega võrreldes oluliselt langeda, siis meil on üle 65-aastaste ja alla 65-aastaste inimeste keskmise tulu vahe üks suuremaid Euroopa Liidus.

EESTIS ON UMBES 290 000 vanaduspensionäri ja kokku ligi 400 000 sotsiaalabi vajajat. Uuringute järgi on kolmandikul eakatest toimetulekuraskusi. Kõige raskemas olukorras on üksi elavad eakad, kellest kaks kolmandikku elavad vaesuspiiri lähedal, neist 20 protsenti allpool vaesuspiiri.

Järgmise aasta riigieelarves nähakse ette keskmist pensionide tõusu peaministri sõnul 230, sotsiaalministeeriumi teatel 320—350 krooni kuus. Ükspuha, elatustaseme kallinemist ei korva kumbki.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0