Tulumaksumäär ei ole maksukoormuse juures kõige olulisem. Hoopis olulisemad on riigi kogu maksusüsteemi ülesehitus ja ühiskonna terviklik käsitlus. Kahjuks on valitsus vaikinud muudatustest, mis halvendavad maksumaksjate majanduslikku olukorda.

Tegelikult üldine maksukoormus kasvab. Maksukoormus oli Eestis 2001. aastal 30,7 protsenti ja 2004. aastal 33,18 protsenti. Riigikogule esitatud maksuseaduste vastuvõtmise korral kasvab see veelgi.

Koos maksureformi puudutavate seadustega on valitsus Riigikogule esitanud riigieelarvet puudutava analüüsi, kuid üldse pole analüüsitud seda, kuidas maksureform mõjutab ettevõtlust ja erinevaid sotsiaalseid gruppe.

Valitsusliidu maksureformi peamine sisu on kaudsete maksude tõstmine ja otseste maksude alandamine.

Kaudsed maksud (aktsiis ja käibemaks) olid juba enne maksureformi algust Eestis suuremad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Näiteks 2001. aastal oli nende osa euroliidus 33,7, Eestis aga 38,1 protsenti.

Mitme kauba ja teenuse käibemaksu suurendamine ning kütuseaktsiisi tõstmine üle krooni liitri kohta on toonud ja toob veelgi kaasa hinnatõusu, mis vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet ning halvendab kõigi elanike, eriti väikesepalgaliste, pensionäride ja üliõpilaste majanduslikku olukorda.

Tarbimise piiramine maksupoliitiliste vahenditega suurendab vaesust ja majanduslikku ebavõrdsust. See ei toeta kuidagi ettevõtluskeskkonda ega suurenda inimeste vabadust sissetulekute kasutamisel. Kaudsete maksude tõstmisest tulenev hinnatõus tekitab maksumaksjates meelepaha kaupmeeste vastu, kuigi hinnatõusu tegelik põhjus on valitsuskoalitsiooni maksupoliitika.

Enne valimisi ei lubanud ükski valitsuserakond maksude tõstmist ja see on vastuolus ka koalitsioonilepingus kirjas oleva lubadusega olemasolevaid maksumäärasid mitte tõsta.

Maksureformiga koondatakse tulud keskvõimu käsutusse. Aktsiisid ja käibemaks laekuvad riigieelarvesse ja suurendavad keskvõimu tulusid. Suur osa vähendatavast tulumaksust on omavalitsuste tulu ja omavalitsuste tulubaas ei suurene.

OTSESTE MAKSUDE (vara ja tulude maksustamine) alandamine on esmapilgul tulu teenijatele meeltmööda. Otsesed maksud olid juba 2001. aastal Eestis madalamad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kinnisvaramaksu meil sisuliselt pole ja maamaks on madal.

Tulude maksustamise vähendamine, eriti tulumaksumäära alandamine, teenib eelkõige suurema sissetulekuga inimese huve ja tegelikult võetakse ka nendele kätte jääv raha kaudsete maksude tõstmisega ära.

Kogu maksureformi taandamine ainult tööjõu maksustamise vähendamisele tähendab seda, et valitsus näeb Eesti konkurentsivõimet eelkõige odavas tööjõus. Selline lähenemine on lühinägelik ega vii soovitud tulemusteni.

Valitsus on deklareerinud, et pere- ja rahvastikupoliitika on talle tähtsad. Koalitsioonilepingus on kirjas, et alates pere teisest lapsest tehakse tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses. Maksureformis, mis näeb ette maksumuudatused 2007. aastani, aga kokkulepitud maksuvabastust ei ole.

Põhjus on see, et riigieelarve ei võimalda korraga rakendada tulumaksumäära alandamist ja tulumaksuvaba miinimumi sidumist laste arvuga peres. Seega loobusid valitsuserakonnad koalitsioonilepingus kirjas olevatest soodustustest lastega peredele ja Rahvaliit taganes järjekordselt ühest oma valimiseelsest lubadusest.

Kui üldise maksukoormuse tõusule lisada valitsuse kavandatav elektri hinna tõus, siis on selge, et kaudsete maksude tõstmine ja üldine hinnatõus teevad olematuks otseste maksude alandamisest tuleva eelise.

Sisuliselt jagatakse maksukoormus sotsiaalsete gruppide vahel ümber ning selle tulemuseks on vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse suurenemine ning Eesti majanduse konkurentsivõime vähenemine.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5