Eile koolimajas esinemist harjutanud Madis (vasakult), Georg, Kerli ja Kerto olid nõus majast toolid välja tirima, et pildil Lilli Mulgimeelse Vabakooli sildile lähemal olla. Käes hoiavad lapsed mulgi keele lugemikke, mille järgi nad varsti ka õppima hakkavad. Foto: Elmo Riig

Täna kooli avamisel esinevatest õpilastest läheb kolm esimesse, üks teise ja üks kolmandasse klassi. Kõik nad hakkavad õppima liitklassis, mille õpetaja on Eve Jaanus.

Kooli juhataja Kaja Kaur kommenteeris õppeasutuse avamist sõnadega, et see on üks põnev, katsumusterohke ja emotsionaalne lugu, mille lõppu ei tea praegu veel keegi. Nimelt otsustas Karksi Vallavolikogu tänavu kevadel külarahva vastuseisule vaatamata Lilli Algkooli sulgeda.

Lillis aktiivselt tegutsev külaselts Tatsu tuli seepeale välja mõttega rajada erakool. Täna see tänu seltsi juhatuse esinaise Pille Põllumäe ja külavanema Alli Laande eestvedamisele uksed avabki. Juba kevadel sai õppeasutus Haridus- ja Teadusministeeriumilt ka koolitusloa.

Alli Laande sõnul oli erakooli asutamine tegelikult meeletult raske. «Me ei teinud seda aga soovist kellegagi jonni ajada. Meie meelest on seda kooli lastele vaja!» lausus ta.

Külale on iga laps tähtis

Külakooli kadumise korral peaksid Lilli lapsed hakkama sõitma 15 kilomeetri kaugusele Karksi-Nuia Gümnaasiumi. Bussipeatusesse jõudmiseks tuleb paljudel kodust kõndida veel umbes kolm kilomeetrit ning talvel võib tihti juhtuda, et buss halbade teeolude tõttu Lilli üldse ei jõuagi.

Pille Põllumäe tõi veel näiteks, et kahe tänavu neljandasse klassi mineva lapse vanemad kolisid kooli sulgemisest kuuldes Lillist ära Viljandisse.

«See näitab selgelt, et kui külas ei ole teenuseid, otsivad noored pered endale elamiseks koha, kus neid on,» pidas ta kooli ka küla püsimise seisukohalt tähtsaks.

Pille Põllumäe tunnistas, et Lilli Mulgimeelse Vabakooli ülalpidamine on külaseltsile kindlasti raske, kuigi vald on senise koolimaja ruumid seltsile viieks aastaks tasuta rendile andnud ja lubanud katta ka osa majanduskulusid. Kõige suurem mure on Põllumäe tõdemusel õpetajate, koka ja koristaja palgaraha hankimisega.

Aastas peab selts leidma kooli ülalpidamiseks 200 000 krooni. Sellest osa katab riigilt saadav pearaha, mis on viie õpilase kohta alla 50 000 krooni aastas. Ka algklassilaste toiduraha finantseerib riik.

Järelkasvu jätkub

Ülejäänud summa leidmiseks tuleb Põllumäe sõnul kirjutada projekte, kuid nende raha liigub aeglaselt. Otsitakse ka sponsoreid ning taotletakse raha fondidest ja mujalt.

Lapsevanemal tuleb kooli põhikirja kohaselt maksta lapse kohta õppemaksu 200 krooni kuus, kuid asutuse eestvedajate sõnul ei pea see toetus olema rahaline: vanem võib kooli aidata ka näiteks küttepuudega.

Pille Põllumäe sõnul on kooli toetuseks korraldatud heategevuskontsert ning Lilli külapäeval müüdi selle hüvanguks pannkooke ja suppi.

Palju tulu need ettevõtmised küll ei toonud, kuid naine avaldas lootust, et selliste üritustega jätkamine aitab kaasa vähemalt mõttelaadi muutumisele.

«On vaja aru saada, et kui linnainimesed tahavad tulla maale puhkama ja ilu nautima, peab siin olema paikselt elavaid inimesi! Et maal elu säilimine on ka linnarahva probleem,» rääkis ta.

Nii Alli Laande kui Pille Põllumäe sõnul ei taotle külaselts, et kool peaks Lillis tööle jääma igavesti: kui kaovad lapsed, pole õppeasutusel mõtet.

Mõneks aastaks peaks külas aga kooliminejaid jätkuma. Kooliga samas majas töötab praegu valla rahastatav lasteaiarühm, kus hakkab tänavu käima 11 last.

MULGIMEELSUS

Lilli Mulgimeelse Vabakooli õpilaste tunniplaanis on iga nädal üks mulgi keele tund ning iga hommikut alustavad õpilased mulgikeelse päevahelletusega. Tulevikus plaanitakse koolimajas teha ka täiskasvanute õpet.

Seni on Lilli rahvamajas kaks aastat kestnud 10—15-aastastele lastele mõeldud mulgi keele õpetamise projekt, milles osales mullu eri koolidest 25 last.

Teine oluline suund koolis on looduslähedus.

Allikas: Alli Laande

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.4