Üleeile päeval sõitis jalgrattur ühesuunalisel Tartu tänaval vastuvoolu. Seaduse järgi oleks ta pidanud ratta seljast maha tulema ja seda käekõrval lükkama või siis sõitma ringi, nagu teevad seda autod. Foto: Elmo Riig

Nii näiteks peavad kõik jalgratturid liikluseeskirja kohaselt panema rattale signaalkella ja kui on soov sõita pimedas, peab ette olema paigaldatud lamp. Viimaseid aga enamikul jalgratturitest pole.

16-aastane viljandlane Erko Reinsalu rääkis, et kuna ratastel poest ostes kella või lampi originaalvarustuses pole, ei hakka keegi seda ise paigaldama. Tema väitel pole signaalkella kasutamine noorte seas populaarne. «Muidugi on imelik, kui rattal on mingi imelik tirin peal,» tõi ta näite.

Lambiga tema sõnul sellist probleemi pole. Määravaks saab see, et lamp tuleb ekstra juurde osta. Siiski ei nõustunud ta väitega, et odavam hind paneks lampi või kella ostma. «Võib-olla võetaks need vaid siis, kui tasuta saaks.»

Kella ja lambiga ratas on ilus

Pärnu Teedevalitsuse liikluskasvatuse spetsialist Sirli Leier rääkis, et tema rattal on kogu vajalik varustus peal ja tema arvates on selline ratas päris ilus. «Praegu on müügil palju ilusaid esi- ja tagatulesid,» kiitis ta.

Leier tegi ettepaneku, et rattaärid võiksid hakata jalgratastele juba poes kellasid peale panema. «Nagu autot ei saa müüa ilma tuledeta, võiks ka rattal olla kaasas helkurid ja kell.»

Spordikauplusteketi Rademar juhatuse liige Margus Juksar seda mõtet heaks ei kiitnud. Tema sõnul sõltub signaalkella ja esilambi ostmine pigem kliendi soovidest ja teadlikkusest. «Näiteks mägiratastel ei kujuta võistlustingimustes kella ette.»

Tema sõnul oleks mõeldav pigem sooduskampaania, et koos rattaga ostes saab soovi korral lambi ja kella odavamalt. «Elu on näidanud, et vägisi tehtud kampaaniad ei ole eriti edu toonud.»

Sirli Leier, Erko Reinsalu ja Viljandi Rattaklubi president Loit Kivistik arvasid, et lahendus oleks, kui politsei hakkaks jalgrattureid tõhusalt kontrollima.

Leier on teinud oma sõnul politseile isegi ettepaneku, et Viljandimaal tehtaks reid, kus jalgrattureid kontrollitaks. Tartus korraldati hiljuti niisugune reid.

«Esialgu võiks piirduda hoiatusega. Põhiline on panna lapsi selle üle mõtlema,» ütles Leier.

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar Alvar Pähkel rääkis, et politsei Viljandis jalgrattureid eriti ei püüa. «Politseil on tuhat kohustust ja nende seast on valitud prioriteetsed asjad, mis on liikluses ohtlikud.»

Siiski kiitis ta mõtet korraldada Viljandis jalgratturitele hoiatav reid. «Tartus tehtud reidil leiti väga palju juhte, kes liikluseeskirja vastu eksisid, ning ma usun, et Viljandis oleks olukord samasugune.»

Erko Reinsalu väitel on vähe levinud noortele jalgratturitele mõeldud juhiluba.

Noorelt ratturilt nõutakse juhiluba

Liikluseeskiri jagab jalgratturid kolmeks. 16-aastased ja vanemad liiklejad peavad sõitma jalgrattateel või autotee paremas ääres. 10—15-aastased tohivad sõita samas kohas, kus suuremad, kuid peavad selle õiguse saamiseks koolituse läbima ja kaasas kandma juhtimistunnistust. Kui tunnistust pole, võib sõita vaid õuealal. Alla kümneaastased tohivad sõita ainult õuealal või jalakäijate teel.

Reinsalu teab oma sõnul üksikuid noori, kes tõepoolest on endale jalgratta juhiloa teinud, põhiliselt sõidetakse ilma selleta. «Keegi luba ei kontrolli, seega pole mõtet seda endale muretseda,» põhjendas ta.

Siiski uskus noormees, et kes korra politsei käest trahvi on saanud, võib hakata endale luba taotlema.

Alvar Pähkel lubas, et kui linnas loata jalgratturitele tähelepanu ei pöörata, siis maanteel liiklejate suhtes ollakse karmim. «Seal oleme teinud trahvi neile, kes on liikluseeskirja vastu eksinud, ja kavatseme seda teha ka edaspidi.»

Võivad auto alla jääda

Sirli Leieri sõnul on kõige ohtlikumad 6—9-aastased ratturid, kes arvavad, et suudavad autoteel liigelda, ja võivad kergesti auto alla jääda.

Loit Kivistik siiski laste teele mittelubamises probleemi ei näe, kui seda tehakse vanema valvsa silma all. Tema sõnul on määrav see, kas laps saab ratta juhtimisega hakkama. «Kui lapsele peab seletama, kus asuvad pidurid ja lenkstang, ei tohiks temaga muidugi teele minna.»

MÕTE

Urve Sellenberg,
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist

Jalgrattur on samasugune juht nagu autojuht, seega peab ta ka täpselt samamoodi liiklema.

STATISTIKA

Jalgaratta- ja mopeediõnnetused moodustavad viimastel aastatel stabiilselt umbes 10% inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Veidi suurem on see väikelinnades ja asulates (mullu 12%).

Üleeile päeval sõitis jalgrattur ühesuunalisel Tartu tänaval vastuvoolu. Seaduse järgi oleks ta pidanud ratta seljast maha tulema ja seda käekõrval lükkama või siis sõitma ringi, nagu teevad seda autod.

Eelmisel aastal ratturitega toimunud 224 õnnetuses hukkus 17 ja sai vigastada 197 jalgratturit. Viljandi maakonnas oli õnnetusi 11, hukkus 2 ja viga sai 8 ratturit. Teiste maakondadega võrreldes, jättes välja suurlinnad, on need näitajad suhteliselt keskmised.

Allikas: Sirje Lilleorg, Maanteeamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1