Viljandi Haigla juhi Ülle Lumi sõnul ei saa uut parklat ehitama hakata enne, kui on selge, kuidas ja kus hakkab paiknema vanglate keskhaigla. Foto: Elmo Riig

22. aprillil tegi valitsus oma kabinetiistungil otsuse, et uus vanglate keskhaigla rajatakse Viljandi haigla peakorpusest veidi Tallinna maantee poole.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher ütlest toona, et kuna tegeleda tuleb veel detailplaneeringu, krundi jagamise ja projekteerimisega, lükkub ehitustööde algus järgmisesse aastasse.

Ainuüksi selleks, et sihtasutus Viljandi Haigla saaks maa hoonet ehitama hakkavale Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile üle anda, arvati kuluvat kaks kuud.

Valitsus pole otustanud

Viljandi Haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul pole maa tänaseni omanikku vahetanud, sest keegi pole seda haigla nõukogult küsinud.

«Meie oleme saanud enamiku vanglahaigla tulekut puudutavast informatsioonist «Sakalast»,» nentis Lumi.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Tiina Urmi väitel seisab asi selle taga, et valitsus pole tegelikult veel asukohta otsustanud.

Valitsuse meedianõunik Üve Maloverjan selgitas, et kabinetiistungil võetakse vastu vaid põhimõttelised otsused ja juriidilist mõju neil pole.

«Vanglate haigla osas valitsuses enam sisulist arutelu ei tule, sest kabinetiistungil otsustati ühehäälselt, et see rajatakse Viljandisse. Valitsuse määrus on vaid juriidiline käik,» rääkis Maloverjan.

Millal valitus ametliku otuse vastu võiks võtta, ei osanud ta öelda. «See sõltub Justiitsministeeriumist. Arvestades, et vaidlusi selle küsimuse ümber ei teki, peaks see kohe pärast paberite meile jõudmist valitsuse istungile arutamiseks minema.»

Tiina Urmi sõnul peaks istungi aeg selguma augusti lõpuks.

Haigla ei saa planeerida

434 kohaga haiglale tähendaks 100-kohalise vanglahaigla lisandumine neljandiku võrra rohkem tööd. «See oleks sama, mis maakonna elanike arvu suurenemine 10 000 — 15 000 võrra,» nentis Ülle Lumi.

«Praegu me kaalume, kas osta kompuutertomograafi, mis tasub end ära alates 55 000 inimese suurusest teeninduspiirkonnast, aga vanglahaigla patsientide lisandumise korral poleks siin midagi kahelda,» rääkis ta.

Juhatuse esimehe sõnul ei saa haigla vanglate keskhaiglat puudutavate andmeteta planeerida oma ruume, sisseseadet, personali ega paljut muud. Seetõttu venib haigla arengukava valmimine. Ilma selleta ei ole aga võimalik taotleda raha Euroopa Liidu fondidest.

«Selle aasta lõpuks peame arengukava teise etapi valmis saama, et 2007. aastal avanevatest fondidest raha taotleda,» lausus Lumi. «Et meile võib sealt tulla umbes 200 miljonit krooni, teeme arengukava õigeks ajaks valmis vanglate haiglast hoolimata.»

Parkla lükkub edasi

Eelmise aasta 17. detsembril Viljandimaa omavalitsusjuhtidega kohtudes lubas Ülle Lumi, et 2004. aasta teisel poolel alustatakse haigla kitsa parkla laiendamist. Praeguseks on valmis ka projekt, mille kohaselt tuleks haigla juurde umbes 100 parkimiskohta.

«Parkla laiendamine oli töö, mida isegi kõige vaesemad omavalitsused lubasid rahaga toetada, kuid tänavu me seda teha ei saa,» tunnistas Lumi. «Me ei tea arvestada, kuhu tulevad vanglahaigla sissesõidud ja infrastruktuurid ning ehituse käigus võidaks meie uus parkla ära lõhkuda.»

KRONOLOOGA

1998. aastal muutub aktuaalseks vanglate keskhaigla ehitamine.
1999. aasta jaanuaris pakutakse selle asukohaks Pärnut.
2001. aasta 18. septembril otsustab valitsuskabinet teha vanglahaigla Jämejalale.
2002. aasta 23. septembril vaidlustavad looduskaitsjad kohtus vanglahaigla rajamise Jämejala parki.
2003. aasta 14. oktoobril annab Riigikohus pargikaitsjatele lõpiliku õiguse.

Allikas: Justiitsministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5