«Võrreldes tavalise rohketoitelise järve seisukorraga on Pärsti järves orgaanilise reostuse tase kümneid kordi kõrgem,» ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse veespetsialist Toivo Osolin.

Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogia professori Ingmar Oti hinnangul on tegu pikaajalise protsessi tagajärjega. «Soojade suveilmadega on võib-olla juba pikema aja jooksul põhjamutta kogunenud orgaaniline reostus mineraliseerunud ning muutunud kasvulavaks sinivetikatele,» rääkis ta.

Ott nentis, et tegu on vetikaliigiga, mis võib toota ka mürkaineid, kuid ei pruugi seda alati teha.

«Praegu on vetikad enamalt jaolt juba surnud ja lagunemisjärgus,» selgitas ta. «Samas pole välistatud uus õitseng, sest soojade ilmadega võivad vetikad alustada uut elutsüklit.»

Oti sõnul on ilmne, et nii rohke vetikaõitseng pole looduse iseärasus, vaid tegu on reostusega.

Pärsti valla keskkonnaspetsialisti Villu Lüki jutu järgi on oletusi, et reostus võib pärineda Pärsti koolimaja kanalisatsioonist, kuid seni midagi kindlat teada pole.

Lükk rääkis, et alates möödunud kolmapäevast, mil ta järve seisukorrast kuulis, on töölised vetikaid ämbritega veest välja korjanud. «Rannaäärseid vetikalaike, mida möödunud nädala «Sakala» esikaanel näha võis, enam peaaegu polegi,» lausus ta.

Nii Ott kui Osolin ütlesid, et kui ilmad püsivad jahedad ja vihmasadu jätkub, on lootust, et vetikamass lahtub kuigipalju ka ise.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3