Eelhääletuse esimestel tundidel Viljandis sedeli täitnute hulk vihjab siiski sellele, et kõige pessimistlikumatel ennustustel pole alust. Veidi üle paarikümne inimese kolme tunni kohta ei ole muidugi midagi erakordset, kuid annab siiski tunnistust inimeste huvist.

Kui kohalikud valimised tõmbavad rohkem eakaid, siis europarlamendi valimiste puhul see ilmselt nii ei ole. Euroopa asi näib rohkem korda minevat noortele ja keskealistele. Põhjus on lihtne: nooremad loodavad Euroopa Liidu arengust ka isiklikku kasu saada. Vanemale generatsioonile on käimasolevad valimised rohkem sümboolse väärtusega.

Samal teemal: Esimesed inimesed andsid eurohääle (10)

Euroopa Parlamendi president Pat Cox, kes on kahel korral ka Viljandimaal käinud, tuletas eilses «Eesti Päevalehes» meelde, et Eesti on Euroopa Liiduga ühinenud selleks, et oma huvid, eelistused ja tõekspidamised suurde Euroopa mängu haakida ning neid seal kaitsta.

Lisaks liidu eelarve koostamisele on parlament institutsioon, mis hoiab silma peal Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu tegemistel. Parlamendi liikmed saavad küsida, miks asjad ühes või teises suunas liiguvad.

Loodame, et parlamendi liikmed saavad kõiki neid protsesse mõjutada, seda eriti siis, kui nad on pärit väikeriikidest.

Oma inimeste saatmine europarlamenti on üks peamisi demokraatlikke õigusi ning Euroopa poliitika ja arengu mõjutamise viise, mille Eesti euroreferendumi tulemusel endale sai. Seetõttu ei peaks äsja alanud valimistesse suhtuma mitte kui tülikasse kohustusse, vaid heasse võimalusse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0