Munakanad aitavad Uuetobral ära elada
01.06.2004 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Saarepeedi valla Uue-tobra talu peremees Harry Üts
peab aasta-aastalt üha vähem kanu, kuid seda tegevust päris ära lõpetada ta veel
ei kavatse.
Oma kanakasvatust nimetab Harry Üts äraelamisfarmiks.
«Mingi tasuvus nende lindude pidamisel ikka on, juurde maksma ei pea,» nendib
ta.
Uuetobra suveaedikus siblib praegu veidi üle kolmesaja sulelise. Vanemad
kanad lähevad lihaks müüki, umbes kakssada nooremat jätkavad munemist.
Talumaja keldris soojade elektrilampide all siutsuvad aga juba uued tibud,
keda on kolmesaja ringis. «Umbes kuu aja pärast tuleb jälle uus suvelaager
rajada,» lausub Üts.
Peremees rõhutab, et kanad vajavad päikest, sest just päike annab munarebule
ilusa kollase värvi.
«Suures farmis ei näe linnud päikest ega saa rohtu nokkida, seepärast ongi
nende munadel kahvatu sisu,» räägib ta ning lisab, et suurtootmises söödetakse
kanadele kenama munakollase saamiseks värvainet. Kahjuks võtvat just sellised
suurtootjad praegu turu oma kontrolli alla.
Kanad koguvad päikest
Vabas õhus kasvanud kanadel hakkab munakollane värvi kaotama veebruaris,
kui lindudel on organismi talletatud suvine päikesesära otsakorral.
Harry Üts niidab oma hoolealustele iga päev suurel hulgal rohtu ja teab, et
just umbrohuks peetav võilill on neil kõige enam nokkamööda.
Päevaseks munatoodanguks ütleb Üts olevat kuuskümmend protsenti. See
tähendab, et iga saja kana kohta tuleb praegu päevas kuuskümmend muna.
«Ütleme nii, et munad viiakse kodunt ära,» sõnab peremees turustamise kohta.
Uuetobra kanadele on tehtud spetsiaalsed pesad, kust äsja munetud muna ise
minema veereb - Harry Ütsi sõnul kipuvad kanad oma toodangut ära tarvitama.
Kanakasvataja vaevaks on siis munad rennist kokku korjata, kusjuures pikast
veere-misteest hoolimata on need ikka terved.
Talul oli oma maid veidi vähem kui 20 hektarit. Varem kasvatas pere kaheksal
hektaril teravilja, siis aga loobus sellest - tera tuli kallilt kätte, lihtsam
oli kanatoitu osta.
Sööta tehakse kohapeal
Tegelikult ostab Harry Üts ainult linnutoidu komponente: teri, vitamiine
ja muid kanadele vajalikke aineid. Uuetobral on oma veski ja segamiskoht, kus
jõusööt valmis tehakse. «Pool päeva tööd ja kaheks nädalaks sööt olemas,» räägib
peremees.
Lisaks on talus puljongivalmistamise paik, kus päevas valmib karja tarvis
umbes 60 liitrit loomset proteiini täis keedust. Lindudele tervisliku jõujoogi
tarvis käib peremees lihakombinaadist konte toomas.
Peremees näitab ka kanade talvekorterit. Spetsiaalsete sööda- ja joogikünade
kõrval jäävad silma supluskastid. Linnud peavad parasiitidest vabanemiseks
tolmus suplema ning talvel tuleb neil selleks kasutada tuhast, saepurust ja
mullast tehtud segu.
Kogu kanakarja kohta on Uuetobral ainult üks kukk. «Et majapidamises ikka
kiremist ka kuulda oleks,» lausub peremees ja osutab suurele kirevale
haaremipidajale.
|