Tarvastu vallavanem Jaan Lukas ütles, et ranna korrastamine on takerdunud segaste omandisuhete taha. Järveäärsel rohumaal olid omal ajal talude lahustükid ja maareformi tõttu on paljud omanikud välja ilmunud, mõned on neist tükkidest ka loobunud.

Poldri rannaala on praegu valla käes. Möödunud sügisel puhastas traktor selle kahes kohas roostikust, varasematel aastatel võttis üks kohalik ärimees seal võsa maha. Paraku on tööd ikka soiku jäänud.

Ettevõtja Rein Tafenau ütles, et mõne aasta eest üritas ta randa korda teha.

«Vald lubas mulle rendilepingu ainult viieks aastaks. Siis oleks aga lugu nii kujunenud, et mina teen ranna korda ja järgmine mees võtab kõik üle,» pahandas Tafenau. Ta heitis vallavalitsusele ette vähest huvi oma rahvale suvitamisvõimaluste korraldamisel.

Üks ettevõtja on huvi tundnud ka poldri endise pumbajaama vastu, kuid sellesse puhkekeskuse rajamine jääb taas ranna üldise arengu murede taha pidama.

Kuivenduskraavidest vett järve pumbanud jaam lõpetas töö 1996. aastal. Pärast seda veeti sealt minema kogu sisustus, maha kisti ka elektriliinide traadid.

Võrtsjärve-äärne polder ehk üks Eesti nõukogude aja suuremaid maaparandusobjekte rajati möödunud sajandi seitsmekümnendate lõpul. Vanemate inimeste meenutamist mööda lükati savist drenaažitorud vett täis valgunud kraavidesse lihtsalt sisse, mistõttu jäid maad edaspidigi liigniiskeks.

Osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk meenutab, et Vambola kolhoos hakkas poldri põldudele külvama 1982. aastal, kuid saagikus oli siiski väike. Praegu teevad kohalikud osaühingud ja talunikud poldril silo ja heina.

Nurga sõnul on poldril vabu maid, kuid rohumaad on endiselt liigniisked. Seepärast peavad põllumehed maa eest küsitavat hinda liiga kõrgeks.

«See maa peaks suutma kõike kasvatada, aga näiteks järveäärne ala on puhas pardikasvatus,» nentis Nurk.

Tarvastu poldri pindala on umbes 700 hektarit.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0