| |
|
 |
Viljandi laulu- ja tantsupidu leidis sel aastal aset lossimägedes ning osalejate ja publiku vahel tekkis seal tugev ühtekuuluvustunne.
Foto: Urmas Volmer |
|
Laulu- ja tantsupidu üllatas kohavalikuga
(10)
01.06.2004 00:01
Aime Jõgi, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Maakonna laulu- ja tantsupeo korraldajad rõõmustasid laupäevase peo hubasuse üle, kuid kurvastasid sellele vähese tähelepanu osutamise pärast.
Laulupidu Kaevumäel ja sellele järgnenud tantsupidu Teisel Kirsimäel tõi kogu maakonnast kokku üle 500 laulja ning ligi 600 tantsijat ja võimlejat. Rongkäik, mis seekord linna peatänavale ei jõudnud, kulges seekord Maramaa puiesteed ja Lossi tänavat mööda otse lossimägedesse, üllatas nii mõndagi linnakodanikku. Rahvapeo afishid olid tagasihoidlikud ega torganud muid lähenevaid sündmusi reklaamivate plakatite keskelt silma. Põlve otsas tehtud pidu «Laulu- ja tantsupidu ei saa teha sente lugedes ja põlve otsas,» sõnas lauljate kava kokku seadnud koorijuht Külli Salumäe. «Laulupidu peab saama ka materiaalses mõttes suurema tunnustuse! Lauljal ja tantsijal peab olema tunne, et see sündmus on väärtustatud, et ta ei tegele millegi marginaalse või mittevajalikuga.» Külli Salumäe võttis lauljate kava kokkuseadmise ülesande oma õlule pisut varem kui kuu aega enne pidu. «Ma leian, et maakonna laulupeoga võiks väike toimkond tegelda kogu aasta vältel. Kuu on liiga lühike aeg selleks, et leida uut ja loomingulist lähenemisnurka. Samuti ei arva ma, et see kõik peaks sündima üksnes minu isiklikust patriotismitundest,» oli Salumäe otsekohene. Dirgent kiitis aga publikut, kes kontserti mõnuga nautis. Lauljate ja kuulajate vaheline ruum oli tema sõnul hubane ja ühendas, mitte ei lahutanud. Samuti tunnustas Salumäe lastekoore, sest väikeste lauljate silmis olnud sära lubas uskuda, et niisugused peod ei kao kunagi. «Ilus oli kuulata meeskoore ja Suure-Jaani puhkpilliorkestrit,» rääkis ta. «Kontserdi pealkiri «Ilus on maa, mida armastan» pärineb Rein Rannapi loost «Ilus maa», mille ühendkoorid kandsid ette lõpuloona.» Viljandi maakonna rahvakultuuri spetsialist Vaike Rajaste ütles, et tänavune üritus oligi mõeldud lihtsa ja koduse peona, millele tulemiseks pidulikke kutseid ei saadetud. «Püüdsime kokku hoida sealt, kust võimalik, sest suur Tallinna laulu- ja tantsupidu on veel ees,» selgitas ta. «Repertuaargi oli suure peo omaga sarnane, sest mitut kava sa ikka ette valmistad.» Tantsijaid oli terve meri Et Viljandi lauluväljak on remondi ootel ja maakonnas on nelikümmend tantsurühma, kes kõik ennast näidata tahavad, siis tuldigi seekord mõttele leida peokoht lossimägedes. «Lauluväljaku asfaltplatsile mahub neli-viis rühma ja ruum ongi täis,» nentis ta. Vaike Rajaste sõnul ei jõutud ühe proovipäevaga küll väga erilisi tantsumustreid ette valmistada, see-eest oli peoplatsi servadesse kogunenud inimeste kaasaelamisrõõm suur. «Ilusa koorilaulu kuulamise järel sai natuke jalga sirutada ja Teisele Kirsimäele jalutada, et siis seal võib-olla mõnele oma tuttavale tantsulapsele kaasa elada,» rääkis Rajaste. Koorijuht Külli Salumäe tunnistas, et laulupidu otsib oma sängi ja nägu ning selle atraktiivseks muutmisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. «Kindlasti on laulu- ja tantsupeo vastu ka tulevikus huvi. Seda kinnitab noorte lauljate ja tantsijate suur hulk,» ütles ta kokkuvõtteks.
|
Tee koduleheks
