Aktsiaseltsi Vunder müügiesindaja Mario Märtsin demonstreeris Centrumi kirjatarvete poes huvilistele akvarellvärvide ja mitmesuguste abivahendite omadusi. Foto: Gert Kiiler

Erinevalt paljudest teistest maalimisstiilidest ei pea akvarellmaali puhul laskuma detailidesse. Tähtsam on värvide segamine ja meeleolu loomine.

Looduslikud värvid ei pleegi

Mitmesuguseid professionaalseid kunstitarbeid importiv aktsiaselts Vunder korraldas üle Eesti tooteesitlusi. Huvilistele tutvustati akvarellmaali alustõdesid ning näidati, mida värvide, pintslite ja kõikvõimalike lisavahenditega teha saab.

«Akvarellmaali puhul sõltub tulemus väga palju kasutatavatest vahenditest ning nende omaduste oskuslikust kasutamisest. Eriti oluline on seda teada algajal akvarellistil,» teatas Vunderi müügiesindaja Mario Märtsin Centrumi kirjatarvete poes kõigepealt.

Märtsini sõnul on akvarellvärve saada kahel kujul: klassikalise nööbina ja tuubis.

«Nööbivärv on ehk lihtsamini kasutatav. Tuubivärv on rohkem eksperimenteerimiseks ning võimaldab saavutada ka paksemaid värvikihte õhukeste ja voolavate kõrvale. Algajatele sobib paremini nööbivärv,» selgitas ta.

Märtsini hinnangul on parimad looduslikest materjalidest värvid, mida pakub näiteks hobikunstnikele mõeldud sari Cotman. «Naturaalsed värvid ei pleegi valguse käes ja säilitavad kaua oma värskust,» põhjendas ta.

«Hea värvi tunneb ära sellest, et kui seda paberil teise värviga segada, on ühinemiskohas mõlemad värvid selgesti äratuntavad ja neist ei teki pruuni määrdunud massi,» rääkis Märtsin.

Paks paber ei hakka lainetama

Värvikihi paksus ja voolavus sõltuvad suuresti pintsli valikust. Traditsiooniliselt kasutatakse akvarellmaali puhul pehmet, naturaalse karvaga pintslit, sest naturaalne karv imab endasse rohkesti värvi ja vett.

See võimaldab ühe pintslitäie värviga maalida pikemat aega. Sünteetiline pintsel on jäigem ja värvi nii hästi ei ima, see-eest sobib see hästi täpseteks töödeks.

Mario Märtsini arvates piisab algajal akvarellistil maalimiseks kolmest eri paksusega pintslist.

«Vähemalt sama palju kui värvid ja pintsel mõjutab lõpptulemust õige paberivalik,» kõneles Märtsin. Akvarellpaber on tema sõnul paks ja tugev ning valmistatud kas tselluloosist või puuvillakiududest.

«Kõige enam on levinud puuvillasisaldusega akvarellpaber, sest see imab kiiresti ja hästi vett ning laseb värvil mõnusalt laiali valguda. Kõige kvaliteetsemaks peetaksegi sajaprotsendilise puuvillasisaldusega paberit,» rääkis Märtsin.

Algajale ta aga sellist paberit ei soovita. «Neile sobib pigem tselluloosist valmistatud akvarellpaber, nagu on Cansoni ja Montvali sarjades. See imab vett aeglasemalt ning võimaldab värvi kauem töödelda ja paremini kontrollida,» põhjendas ta.

Akvarellile on kasulik valida võimalikult paks paber, sest see ei hakka pärast värvimist lainetama.

Paberi paksust mõõdetakse Märtsini selgitust mööda selle järgi, kui palju selle üks ruutmeeter kaalub. Tema soovitab valida 270-300-grammise paberi.

Meediumid lisavad eriefekte

Katsetamishimuline saab oma tööd põnevamaks muuta, kasutades peale värvide mitmesuguseid lisavahendeid - akvarellmeediume ja akvarellpliiatseid.

«Akvarellmeediume lisatakse kas värvile või veele või kantakse otse paberile, saavutamaks efekte, mis lihtsalt vee ja värviga on võimatud,» selgitas Mario Märtsin ning de-monstreeris, kuidas nende abil värvipinda sillerdavaks muuta. «Samuti on meediumide abil võimalik aeglustada värvi kuivamist ning piirata või suurendada selle voolavust,» lisas ta.

Akvarellpliiatsitega saab aga muidu suhteliselt pastelsel akvarellil konkreetsemaid kujundeid luua. «Tulemus võib olla pliiatsijoonisest kuni tõelise akvarellmaalini ning seda tõesti ainult pliiatsite, pintsli ja vee abil,» kinnitas Märtsin.

Mario Märtsin soovitab algajal kätt harjutada ka mitmesuguste materjalidega eksperimenteerides. Kasutada võib svammi, vana hambaharja, eri jämedusega soola, õlipastelle ja paljut muud.

«Märja svammiga saab värvi nii pinnale kanda kui sellelt eemaldada. Eriti koos tuubivärvidega annab svammi kasutamine huvitavaid ja kordumatuid tulemusi,» rääkis Märtsin.

Nagu svammgi, imeb värvi endasse sool. «Seega puistates märjale värvipinnale eri jämedusega soola, saab huvitava tulemuse, mida näeb alles siis, kui värv on kuivanud ja sool pinnalt ära pühitud,» lisas Märtsin.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5