|
|
KRISTI SÄÄSK: detsembris muutuvad kirikuõpetajad oravateks, kes hüppavad puu alt puu alla VEIKI KOLK: nauding on väärtus number üks, mis suunab kõiki tegevusi MARGUS MIKKOR: lastele on tänapäeval väga palju lubatud Marek Susi: ükski käsk ei ole vale, kui see just ei sunni jõge pikisuunas ületama KALJU UIBO: mul oli 1944. aasta sügisel valida, kas lähen Viljandisse «Sakala» toimetajaks või Kuramaale sõtta PRIIT TOOBAL: võib-olla on kõik mulle liigagi kiiresti kätte tulnud ENE ERGMA: kui sul tehakse vägisi suu lahti ja topitakse toit sisse, siis lõpuks harjud sellega ära ega oskagi enam ise süüa ANU MIHKELSON: mõnikord paistab kõik kaugelt selgemini TRIINU MENNING: mulgiks olemine on elustiil, mis areneb koos minuga TIIT PADJUS: võib-olla oleksin pidanud omal ajal Eestisse jääma? Viimasel ajal tunnen tõelist kodumaaigatsust LILIAN HÄRM: olen nagu rohutirts, kes on muretult elanud ja igast päevast rõõmu tundnud ega ole endale varandust kogunud OLEG TITOV: kui ma ei teaks, mis on must, ei oskaks ma valget hinnata AIN MÄGI: olen Viljandiga väga rahul KALEV NURK: võin tänavu aja maha võtta, sest kolleegid on mul tublid VIDRIK KIVI: kõike, mis on olemas, ei pea tingimata silmaga seletama VALLO VALK: üks tüdruk lubas mind pärast vaidlust vanarauaks viia Priit Pärnamets: sõjaväelase elukutse on 24 tundi kestev töö seitse päeva nädalas
|
|
|